Ise tootes ja töödeldes jääb ellu. Probleem pigem turustamisega

Ise tootes ja töödeldes jääb ellu. Probleem pigem
Andre Farmi "lipulaev" Andre Grand hinnati maksimumi - kolme kuldtähe...

1. juunil tähistati rahvusvahelist piimapäeva. Tallinnas toimus sel päeval Tornide väljakul Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Piimafestival, kus linnarahvale piimatooteid tutvustasid ja müüsid meie väiketootjad. Uurisime neilt, kuidas nad hakkama saavad ja kas neil on anda ka mõnd head nippi teistele väiksematele piimatootjatele, kel mõttes mõlkumas oma väike piima- või juustutööstus.

Andre Farm: ennast ja oma toodet tuleb ise promoda ja pidevalt

Andre Farmis on karjas lüpsilehmi, ehk nagu farmi perenaine Erika Pääbus ise neid kutsub - mummukesi, 180 tükki. Koos noorloomadega on farmis kokku 370 looma. Päevane piimatoodang jääb 4000 kilo kanti.
"Täna läheb juustuks kolmandik piima. See teeb juustuna umbes kolm tonni juustu kuus. Kui suudame hakkama saada müügiga, siis päeva pealt on meil valmidus kogu piim juustuks teha olemas ehk siis meie maksimumvõimsus oleks 12 tonni juustu kuus toota. Hetkel läheb aga ülejäänud piim läbi Laeva Tootjate Ühistu Valiole," selgitas Pääbus olukorda.
Juustu tasub toota alati, on perenaine kindel. Küsimusele, milline peaks olema karja suurus või piima kogus, et tasuks juba ise juustu hakata tootma, vastas Pääbus, et esimesest lehmast alates. "Vastavalt piima kogusele saab ju soetada ka seadmed. Meie juustukoja piima kogus üheks juustuteoks on 2000 l piima. Uue tootega turule tulemine paneb piirangu esialgu toodangu maksimaalsele mahule," ütles Pääbus, kelle sõnul on hoopis probleemiks see, et kus ja kellelt juustutegu õppida. "Otseselt juustumeistri eriala Eestis ei ole võimalik õppida. On toidutehnoloogid ja võimalus spetsialiseeruda liha ja/või piima tehnoloogiks. Meie käisime õppimas Hollandis vastavas koolituskeskuses, kus konkreetselt tegime erinevaid juustusid."
Samuti nõuab selle äriga alustamine investeeringuid. Andre Farm on ehitanud juustukoja, ostnud seadmed ja ennast koolitanud Hollandis ja ka Itaalias kokku pea 450 000 euro eest.

Tooted peavad eristuma suurtootjate toodangust

Andre Farmi perenaine on veendunud, et kui toota väiksemas mahus, siis müük pole keeruline aga kui toota juba üle 10 000 kilo kuus, siis eeldab see müügikanalit mõnes meie jaeketis. Et aga neisse omi tooteid sisse saada, peab olema parasjagu õnne ja piisavalt kannatust. Ka peab eristuma maitsega, sest hinnaga ju ei saa suurtööstustega võistelda. "Meie juustude puhul on oluline jõuda inimeseni maitsega. Tegime ja teeme palju tooteesitlusi poodides, sel aastal oleme võimalikult palju väljas erinevatel laatadel - just selleks, et saaksime inimestele vahetult oma toodet tutvustada. Erinevatesse talupoodidesse ja väikekauplustesse on uue tootega müüki jõuda võimalik päris ilusti ja kiiresti. Samuti on vaid häid sõnu öelda Kaubamaja Toidumaailma inimeste kohta. Meie puhul aga jäävad müügimahud nendes poodides siiski väikeseks," rääkis Pääbus turustamisest. "Meie tootmisvõimekus on 12 000 kilo juustu kuus. Selle müümiseks on vajalik siiski jõuda müügile üle Eesti suurtesse jaekettidesse. Nendega aga asjaajamine ei ole kiire ja paindlik. Näiteks Selveri puhul oli toote komisjon 8. märtsil ja meile öeldi, et toode on hea ja võetakse sortimenti aga tänaseni ei ole ei lepingut ega meie juustu Selveris võimalik klientidel osta. Pigem oleks täna uue ühistulise töötlemisüksuse asemel, mida riik plaanib ju eurorahadega luua, tarvis müügikanalit."
Sellele vaatamata plaanitakse ikka edasi rühkida, et jõuda sinnamaale, et kogu oma toodetud piim ise väärindada. "Meie siht on jätkuvalt suuta väärindada kogu oma piim. Seega on oluline töö turundusega tegelemine. Kui aga laieneda veel, siis piima töötlemise poolega. Karja suurendada, ja seeläbi suurendada piimatootmise mahtu, plaanis ei ole. Kui suudame oma juustu müüa, siis oleme valmis laiendama juustukoda ja ostma piima lisaks juurde," rääkis plaanidest Pääbus.

Saidafarm: mahe on võlusõna

Saidafarm on 1992. aastal alustanud üks Eesti esimestest mahefarmidest, kus farmi kõrval asuvas väikeses meiereis valmistatakse erinevaid piimatooteid, valmivad kohupiimad, juustud, jogurtid ja kohupiimakreemid, mis on olnud aastaid tarbijate poolt nõutud ja tunnustatud.
Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul on nende tooted müügil enamuses suurtes kaubanduskettides, kuid tarnitakse ka koolidele ja lasteaedadele. Ja nii juba aastaid, vaatamata kriisile. Oma piim töödeldakse ära 100%.
"Ettevõtja peab olema leidlik ja kasutama ära meie piimanduse tugevaid külgi. Meie piimanduses on kaks head asja, esiteks hea kvaliteet piimal ja sellest toodetud toodetel ja teiseks me toodame kõige odavamat piima ehk meie tootlikkus on kõige kõrgem," arutles Särgava. "Saidafarmil on nii, et kui turu olukord ei lähe hullemaks, siis elame selle raske aja üle. Mahetoodetele eriti suurt konkurentsi ka ei ole."
Igal juhul soovitas Särgava eristuda, kas tootmisviisiga või siis lihtsalt maitsetega. "Eestlane on aldis proovima uusi asju, uusi maitseid. Pakendile tuleb ka rõhku panna. Ja ennast lihtsalt peab promoma," jagas soovitusi Särgava, kelle sõnul on piimanädala tähistamine väga tänuväärne üritus, sest see toob välja piima väärtuse. "Piim on meie valge kuld." 

Helve ja Juhan Särgava omi tooteid linnarahvale tutvustamas.
Helve ja Juhan Särgava omi tooteid linnarahvale tutvustamas.

Pajumäe talu: klient on ustav aga ootab midagi uut

Mahetoodete edusse usub ka Paljumäe talu noorperemees Viljar Veidenberg. Nende talus on 170 veist, kellest 70 on lüpsilehma. Ka nemad töötlevad kogu toodetud piima ning turustavad ise.
"Pidevalt tuleb uusi asju juurde mõelda. Ainult lihtsast jogurtist ja piimast ei piisa. See ongi väiketootja võimalus, eristuda millegi omapärasega. Meie hakkasime sel aastal tootma juustu, sest piima tarbimine meie klientide hulgas on hooajaline - suvel tarbitakse vähem ja siis jäi piima üle. Proovisime käepäraste vahenditega siis juustu teha," ütles Veidenberg. "Teine uus toode tuli klientide nõudmisel, see on selitatud või."
Veidenbergi sõnul on oluline ka see, et klienti tuleb osata hoida ja siis hoiavad ka nemad sind, olgu kriis või mitte. "Mul on hea meel, et vähemalt meie klient ei ole kuhugi kadunud, tarbib ikka me toodetut ja on nõus alati ka uusi asju proovima." 

Saab ka teisiti – osta piim sisse ja hakka tootma

Juustupoisid OÜ on Võrumaal tegutsev väikeettevõte, kes alustas tegevust alles 2015. aasta alul. Firmat veavad kaks sõpra, Kaido Piiri ja Mirek Sulu, kel ettevõtet asutades oli eesmärgiks rikastada Eesti turgu kodumaiste, erinevate lisanditega, käsitööna valmistatud juustudega.

Partiid on väikesed ja kogu piim tootmiseks ostetakse kohalikelt farmeritelt. Kaido Piiri ütleb, et toota saab ka siis kui endal loomi polegi. Piima saab ju alati osta. Ja meie piima kvaliteet on hea. Kulud tekivad aga tootmiseks vajalike seadmete soetamisel. „Kui juustu toodetakse ainult enda tarbeks, siis piisaks ka ühest-kahest lehmast. Kui juustu toodetakse turustamise eesmärgil, nagu meie seda teeme, sõltub piima kogus tööstuse suurusest ja võimsusest. Olenevalt tööstusest tuleb leida tasuvuspunkt, millest alates on kasulik juba juustu toota teatud tingimuste juures,“ arutles Piiri. „Oma tootmise alustamiseks pidime tegema investeeringu nii seadmetesse, hoone ostu kui ka renoveerimisse. Vajalikud seadmed on soetatud EAS-i Starditoetuse abiga.“

Iga partii, mis poiste juustutöökojas valmib, on veidi omanäoline. Tootmise väiksus annab võimaluse katsetamiseks. Lisandeid juustule valides eelistatakse kodumaist kraami, mis aga meil ei kasva, tuleb sisse osta mujalt. Nii valmivad juustud näiteks pipraga, paprikaga, köömnetega ja oliividega. „Juustud laagerduvad vähemalt 1,5 kuud ning kõik juustukerad on kaetud vahaga. Hea ja ühtlase kvaliteedi tagame läbimõeldud tehnoloogiaga ning sobivate seadmete kasutamisega juustu tegemisel. Meie retseptid sünnivad arutelu käigus. Aeg-ajalt arutame koos Mirekiga, et mis võiks juustu sisse veel sobida, mida me pole veel katsetanud. Seejärel katsetame  uut retsepti. Laagerdame juustu ning maitseme. Ideid on hetkel rohkem kui aega katsetusi teha. Plaan on aastas ühe uue juustuga turule tulla,“ ütles Piiri.

Küsimusele, mis juustu sisse üldse ei sobi, vastas Piiri, et tema arust ei sobi juust kokku liha ja lihatoodetega. „Juustu sisse ei sobi liha ja lihatooted on minu arvamus. Proovisime teha juustu suitsusingiga. Juust ise oli maitsev, kuid arvatavasti pole inimesed veel valmis nii uudseks tooteks,“ lausus Piiri.

Küsimusele, mis juustu sisse üldse ei sobi, vastas Piiri, et tema arust ei sobi juust kokku lihaga.
Küsimusele, mis juustu sisse üldse ei sobi, vastas Piiri, et tema arust ei sobi ...

Juustupoiste tooteid saab osta erinevatelt laatadelt ja taluturult. „Oma tooteid turustada pole lihtne kuid ei saa öelda, et see ka ülimalt raske oleks. Oma tooteid on hea turustada ise, kuna sa oskad kõikidele küsimustele vastata seoses tootega. Oma toodet peab tundma peensusteni. Nipp kuidas oma toodet hästi turustada ongi teadmised. Kui sa jääd kliendile mõne küsimuse võlgu, eelnevalt rääkides, et toodate oma toodet ise, ei tundu see väga usaldusväärne,“ rääkis Piiri. 

Kõik huvilised on oodatud Juustupoiste tootmisesse õppima juustutegu. „Ootame oma juustukotta külla juustuhuvilisi. Külastuse käigus on võimalik tutvuda juustukojaga ning saada ülevaade juustu valmistamise protsessist. Pakume ka juustutegemise õpituba. Õpitoa käigus teeb õpitoas osaleja ise läbi kõik juustutegemise etapid,“ kutsus Piiri juustuteohuvilisi Misso valda Võrumaale.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised