Mis asi on talihernes? Alternatiiv suvihernele?

Mis asi on talihernes? Alternatiiv suvihernele?
Mis asi on talihernes? Alternatiiv suvihernele?

Euroopas, nii Saksamaal kui Prantsusmaal, on kogumas populaarsust taliherne kasvatamine. Nüüdseks ollakse sealmaal, et turule on tulnud külmakindlamaid sorte, näiteks sort 'James'. Eestis kasvatatakse tootmispõldudel küll vähesel määral taliuba, näiteks Saaremaal, aga meilt talihernest veel põldudelt ei leia, põhjuseks meie karmima kliimaga talved.

Liblikõieliste talivormide kasvatamise eesmärgiks on pikema vegetatsiooniperioodi ja pika päeva võimalikult efektiivne ärakasutamine suurema saagi saamise nimel. Üheks võimaluseks on kasvatada talihernest, seda siis pehmema kliimaga aladel.

Talihernes külvatakse septembri lõpust oktoobri lõpuni. Õitsevad taimed aprilli lõpust mai alguseni, ehk siis, kui putukate lend on veel väike ja seega on näiteks lehetäide või hernemähkuri kahjustused väiksemad.
Külvinorm on 70-90 idanevat tera /m2. Talvituskadude ennetamiseks ei tohiks talihernest liiga vara maha külvata ja ka külvisügavus ei tohiks alla 7 cm jääda.
Saak valmib juuli alul, nagu näiteks talioder. Saksamaal tehtud katsed näitavad, et taliherne saagid võivad olla suuremad, kui suvihernel, seda seetõttu, et talihernes moodustab erinevalt suvivormidest kaks või enam kõrvalharu, mis annavad samamoodi saaki. Taliherne saagikuseks on saadud 3,5-4,6 t/ha.

Positiivne on see, et seemet kulub hektari kohta vähem kui suvivormidel. Ka on talihernes vastupidavam kuivusele ja kahjuritele. Hetkel saab taliherne nõrgaks küljeks pidada kehva külma- ja seisukindlust. Seisukindlust aitab aga tõsta see, kui külvata talihernes tihedamalt, reavahega kuni 25 cm. Ohuks on talihernel seenhaigused, mis ilmutavad ennast kevadel, sestap tuleks siis taimi töödelda fungitsiididega.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised