Õppereis: Eesti põllumehed Saksamaal

Õppereis: Eesti põllumehed Saksamaal
Õppereis: Eesti põllumehed Saksamaal

14.-16. juunil käis grupp Eesti põllumehi, Baltic Agro ja mitmed taimekaitsefirmad Saksamaal DLG põllumajandusmessil ning külastati ka kohalikke põllumajandusettevõtteid, lisaks vaadati Syngenta katse- ja aretuskeskusest. Mida huvitavat sel õppereisil nähti, kirjutab lahti Syngenta Eesti esindaja Jaanika Mirka.

Humalakasvatus on tulutoov

Kohalikus põllumajandusettevõttes oli meil võimalus kuulda lähemalt humalakasvatusest. Humalat kasvatatakse nende käbisid meenutavate viljade pärast, mis annavad õllele iseloomuliku mõrkja maitse, värvi ja aroomi. Saksamaa kasvatab ligi 30% kogu maailma õlletööstuses vajaminevast humalast. Keskmine humalasaak on sealsetes tingimustes 2-3 tonni hektarilt, 1 kg humala hinnaks 3-5 eurot ning ühelt hektarilt teenitakse kuni 15 000 eurot, sh on sissetulekuks üldine hektaritoetus ca 300 eur/ha.
Haigustest tuleb tõrjuda peamiselt jahukastet, aga ka ebajahukastet ja valgemädanikku. Kahjuritest on ohtlikuim punane kedriklest (Tetranychus urticae, i.k. red spider mite). Keemilist tõrjet tehakse keskmiselt 6-8 korda hooajal ning mahedalt on humalat väga raske kasvatada.

Humalakasvataja Hans Brenner räägib humalakasvatusest
Humalakasvataja Hans Brenner räägib humalakasvatusest

Kuigi humalakasvatus on väga kasumlik, nõuab see siiski ka palju inimtööjõudu ning on pigem pikaajaline investeering. Kuna taimed kasvavad 6-9 meetri kõrguseks, tuleb neid pidevalt toestada ning selleks luuakse omamoodi traatide-tugipostide süsteem, mida pidevalt korrigeerimas ja pingutamas tuleb käia. Saaki saab humalast alates kolmandast aastast, kuid see-eest annab üks taim saaki kaua - 30-40 aastat. Kui humalataimed on esimestel aastatel umbes 1 meetri kõrgused, jäetakse põõsasse alles 3 võrset, ülejäänud paarkümmend võsu lõigatakse ära. Taimed vajavad piisavalt niiskust ja seetõttu tuleb neid kuivematel perioodidel kasta mullasisese niisutussüsteemi kaudu. Mulla pH peaks jääma vahemikku 6,0-7,5. Vahepealseks puhkeperioodiks vajab humal madalaid temperatuure.

Humalakasvatus on tasuv aga töömahukas
Humalakasvatus on tasuv aga töömahukas

Kiireim aeg on koristusaeg. Ettevõttes, mida meie külastasime, kasvas humal 90 hektaril (keskmine humalakasvataja Saksamaal toimetab ca 15 hektaril). Koristusperiood on lühike - 2-3 nädalat ja sel ajal on talus tööl umbes 25 inimest. Taimed lõigatakse maha täies pikkuses ning saagi niiskusesisaldus koristamise ajal on umbes 80%. Turustatava saagi niiskusesisaldus peab olema 10%, seetõttu on kuivatamisprotsess tähtis ning juhtub, et sama saaki tuleb mitmetasandilisest kuivatist läbi lasta mitu korda. Keskmiselt kord 5. aasta jooksul võib saak kas tormide, rahe, põua vmt tõttu hävida, seetõttu on tavapärane sõlmida kindlustusleping, mis sellistel puhkudel ellu aitab jääda. Meie külastatava ettevõtte jaoks tähendas see aastas ca 50 000 euro suurust kindlustusmakset aastas.

Taimekasvatusest Lõuna-Saksamaal, Bavaria piirkonnas

Põllumajandusettevõtetes ja Syngenta teaduskeskuses oli meil võimalus uurida nii saakide kui probleemide kohta.

Volker Lassak räägib Syngenta katsekeskuses uutest Syngenta toimeainetest
Volker Lassak räägib Syngenta katsekeskuses uutest Syngenta toimeainetest

Kohalikud keskmised saaginumbrid olid ilusad - keskmine nisu saak 10 t/ha, suviodral 8 t/ha, hübriidtaliodral 10 t/ha ning näiteks eelmisel aastal püstitati Saksamaal hübriidtaliodra saagikuse rekord - 13,4 t/ha sordiga Wootan. Peaaegu 100% külvatavast rapsiseemnest on sertifitseeritud seeme, teravilja puhul on selleks näitajaks 25%.

Suurimaks probleemiks nisus on kollane rooste ja helelaiksus ning Syngenta teaduskeskuse spetsialistide sõnul tähendaks fungitsiidide mittekasutamine nisul umbes 4,5 tonnist saagikaotust. Odra puhul on suuremaks probleemiks ramulaaria - eriti seetõttu, et haigus on muutunud resistentseks ja toimivaid tõrjevahendeid napib.

 

Selle-aastane keskmine talirapsi saagiootus on 5 t/ha. Oluliseks peetakse tõrjuda valgemädanikku ning eraldi toodi välja maakirpude probleemi. Kuna Saksamaal pole insektitsiidiga puhtimine enam lubatud, tähendab see kahekordset püretroididega pritsimist taimede varases kasvufaasis. Murelikuks tegi Syngenta esindajaid ka nuutri levik. Kuigi turul on mitmeid nuutrikindlaid sorte, sealhulgas meile tuntud nt SY Alister, on loodus loominguline ja nuuter arenemas selles suunas, et olla võimeline nakatama ka nuutrikindlaid sorte. Probleemi süvendab rapsi kasvatamine liiga tihti ja samadel põldudel.

Rebasesaba on probleemiks
Rebasesaba on probleemiks

Omaette teemaks on rebasesaba (i.k. black-grass, ld. k. Alopecurus spp.), mille probleemist oleme kuulnud Inglismaalt, Poolast ja nüüd saime tõestuse ka Saksamaalt. See kõrreline on lõuna pool massiliselt levimas ja probleemne kahel põhjusel - resistentsus ning raskesti tõrjutavus juhul, kui lasta taimedel üle 10 cm kõrguseks kasvada (kui rebasesaba kõrsumisfaasi jõuab, langeb tõrje efektiivsus trastiliselt). Probleeme resistentsusega on enim sulfuroonide suhtes, sest need on suhteliselt odavad, neid sisaldavaid tooteid on kasutamiseks paljudel eri kultuuridel ja seetõttu on põllumeestel raske aru saada, et nad samal põllul aastast-aastasse just sulfuroonidega tõrjet teevad. Seetõttu tahame rõhutada, et kui näete oma põldudel rebasesaba, ka väikeste lappidena, on oluline seda tõrjuda ning seejuures jälgida, et toimeained vahetuks. Rebasesaba (ja muude kõrreliste) tõrjumata jätmine põllu servades võib tähendada tõsisema probleemi tekkimist ca 3. aasta jooksul.

Jaanika Mirka
Syngenta Eesti

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised