Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 12. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tõepoolest - Saaremaa toidukaup on tänaseni nõutud ja sealsed tootjad edukad - seda vaatamata praamiühendusest ja tihtipeale ka ilmast sõltumisele.

Väiketootjale tõi edu soodne ilm. Kuressaarest vaid kuue kilomeetri kaugusel Muratsis asuvas Epi talus valmivad talu perenaise Inge Uulitsa tehtud moosid-ketšupid-teed. Mullust, 2015. aastat kirjeldab perenaine kui kordaläinut, sest Saaremaa loodus oli lahke. "Kuna meie toodangu tooraineks on marjad, seened, puu - ja juurviljad, on meile kõige olulisem just saagikus. Leidsime palju uusi kliente ja edasimüüjaist koostööpartnereid. Erakordselt rikkalik oli aasta kukeseente, puuviljade ja marjade poolest," kõneleb Uulits, kellel oli põhjust rõõmustada ka Toiduliidu poolt 2014. aastal antud tunnustuse üle - tema toodetud mustsõstraketšup sai pärjatud kui parim toode Lääne-Eesti väiketootjalt.

Neli miljonit investeeringuteks. OÜ Saaremaa Lihatööstuse juhatuse esimehe Kristjan Leedo hinnangul võib lugeda möödunud aastat ettevõtte jaoks küll keeruliseks, ent siiski õnnestunuks: "Jäime rahule eestisisese müügitõusuga, meil on hea meel tõdeda, et tarbija eelistab endiselt kodumaiseid tooteid. Saime valmis oma suurinvesteeringu, mis muu hulgas aitab laiendada tööstuse ekspordivõimalusi - investeerisime neli miljonit eurot  jahutus- ja külmasüsteemide väljatöötamisse ja konstrueerimisse, uutesse masinatesse ja seadmetesse, samuti päikesepaneelidesse. Investeeringu  tulemusena peaks alanema tootmisjääkide maht, tarbime vähem fossiilseid kütuseid ja elektrienergiat, tõstame tootmisjõudlust ning saame toota eksporditurgudele kõrgema lisandväärtusega tooteid," räägib Leedo. Murelikuks teeb teda aga, et paljud seakasvatajad ja piimatootjad tõmbavad oma tegemisi kokku. "Sellise tendentsi jätkumisel on oma Eesti sea- ja veiseliha aasta lõpuks vähem saada," märgib Leedo.

Kalakulinaaria tooteid tehakse aastaringselt. AS Läätsa Kalatööstus loodi 1999. aastal.  "Kui alguses tegeleti kalakonservide tootmise ja müügiga, siis täna on peamiseks tegevusvaldkonnaks krevettide töötlemine ja pakendamine," räägib AS Läätsa Kalatööstuse juhatuse liige Toomas Aul. Teiseks tegevusalaks on tema sõnul praeguseks kala külmutamine ja vürtsikala tootmine. "Kilu ja räim saadakse emaettevõttelt AS Hiiu Kalur," täpsustab ta.

Auli sõnul on kala külmutamine ja vürtsikala tootmine selgelt hooajaline ja kestab septembrist maini. "Krevettide töötlemine ja kalakulinaaria toodete tootmine Eesti turule on aga aastaringne," täpustab ta. Mullu toodeti seitsme miljoni euro suuruse müügitulu juures 80 tuhat eurot kasumit.

Pidev tootearendus on oluline. Saaremaa Piimatööstuse AS-i juhatuse esimees Ülo Kivine hindab möödunud aastat vaatamata keerukatele oludele siiski heaks. "Turule sai toodud rida uusi tooteid - juustuampsud, päiksekuivatatud tomatitega või ning eesti juust. Old Saare ja Ekstra juustude puhul toimus oluline pakendikontseptsiooni muutus. See kõik andis hea arengu kogu meie tooteportfellile ja turu kasvule," räägib Kivine. Lisaks sertifitseeriti oma tootmine eelmise aasta lõpus mahetootmisele vastavaks ja nüüdseks on esimese suurtööstusena turule töödud ÖKO juust.

"Selleks andis väljundi nii Saare- kui Hiiumaal toodetav mahepiim, mida eraldi kokku kogume ja töötleme. Alates jaanuari kuus oleme mahejuustu müünud ka Itaaliasse," avaldab Kivine.

Oma kauba eest tuleb peale maksta. Murelikuks teeb teda aga üha enam suurenev konkurents, mis on viinud hinnad juba tasemele, kus nii põllumehel kui tööstusel tuleb oma kauba eest peale maksta, mis ei saa Kivise sõnul kohe kindlasti olla jätkusuutlik. "Kuna Euroopa toodab aasta-aastalt rohkem piima, on turul suur ülepakkumine. See omakorda viib hinnad alla ning esmatasandil annab see tunda põllumeestele, kelle piimahind on tänaseks alla omahinna taseme. Kaua nad suudavad sellele vastu seista? Ei tea, aga eks sügiseni kestab selline olukord kindlasti. Samas järgneb ikka igale langusele tõus ning loodame südamest, et olukord võimalikult kiirelt normaliseerub," loodab Kivine.

On ka uusi tulijaid. Leisi vallas Karja külas kodumaistest õuntest karastusjooke ja siidrit tootva Öun Drinks OÜ  juhatuse liige Juhan Kanemägi räägib, et aasta 2015 oli tema jaoks ettevõtte ülesehitamise aeg. "Jaanuari lõpus tellisime seadmed ja hakkasime oma tootmise hoonet restaureerima. Hoone valmis mais ja seadmed saabusid juunis. Sama aeg käis tootearendus ja Öun kaubamärgi loomine," kirjeldab Kanemägi.

Vaid Saaremaale omaselt "Ö"-ga kirjutatav kaubamärk toonitab oma nimega veelgi saaremaisust.

Esimene tootmine toimus Kanemägi sõnul vahetult enne jaanipäeva. "Karastusjook on ju sooja ilma jook ja seepärast olid talvised kuud meie jaoks tagasihoidlikud. Kevadised müügid on täna näidanud väga hoogsat kasvu ning ootame seda suve suure põnevusega," kõneleb Kanemägi.

Venemaa ekspordikeelu mõju tunnevad ka saarlased.

Saaremaa toidutööstuse eripära - päritolu

Konkurentsitingimused mandri-tootjatega.

www.toostusuudised.ee

Eesti Toidutööstuse Liidu juht Sirje Potisepp:

Saaremaa toidutöötlejate kohta saab öelda ainult kiidusõnu. Tundub, et seal on hea eestvedaja, kes on suutnud eri valdkondade ettevõtjad koondada Saaremaise märgi alla ning turundada seda ühiselt. Saaremaa on ju turistide jaoks ka nagu imedemaa ja kui selle juurde reaalselt pakkuda häid ja maitsvaid tooteid ning silmailuks käsitööd, peaks olema komplekt täielik. Tunnustust väärib juba üksnes see, kuidas suudetakse logistikat korraldada mandri ja saare vahel nõnda, et värske kaup jõuaks õigel ajal ja mahus üle Eesti igale poole ning lisaks püsida ka hinna poolest konkurentsis.

MTÜ Ogarate Talude Võrgustiku juhatuse liige Maria Kaljuste:

Meie väikesele ettevõttele oli 2015 täiesti pöörane aasta - pisikesed asjad edenesid tohutu kiirusega suuremaks - tegime teoks mitu projekti, kolisime välja koduköögist värskelt valminud tehasesse ning kõik anumad ja tööriistad muutusid kordades ja kordades suuremaks.

Saime 2015 aastal nii Eesti Toidutööstuse Liidu poolt piirkondliku parima toiduaine tiitli omanikuks kui SEB poolt auhinnatud parimaks startijaks Saaremaal.

Kõik see päädis 2016 kevadel EVEA poolt välja antud Parima naisettevõtja tiitliga. Pöörane, rõõmustav ja innustav. Ent "köögipool" oli ja on ikka veel tegelikult rank -  tohutu isetegemine, suuremahuline käsitöö, aegajalt ettetulev ööde kaupa keetmine ja tassimine  ning vahel ei ole kogu kehas sellist kohtagi mis ei valutaks. Ent kõik see väärib vaeva!

Meenuvad turustamisega alustamise raskused - esimestel perioodidel ei olnud võimalik iseendale haigekassatki lubada. Esmalt muidugi siseturg ja väikesed edasimüüjad - kes vajavad palju individuaalset suhtlust - püütakse kaubelda pikki maksetähtaegu ja kauba käsitsi komplekteerimist, kuna paljud neist ei ole võimelised partiide kaupa ja isegi mitte kastidega kaupa sisse võtma.

Abi oli paljuski teistest kohalikest tootjatest, Turundusühingust, kohalikest marukannatlikest Leader nõustajatest ning kindlasti ka Saaremaa Arenduskeskusest.

Selles valdkonnas aitab avatus ja koostöö - kõige karmim konkurent võib ja peabki olema parim sõber, sest turg ja piirkond on nii väikesed ja lõpuks on see mis otsustab just see, kas sa oled edukas ettevõtja või sul on hea oma kodukohas elada - määrav on kogukond.