Saaremaa toidutööstus kõnnib uhkelt ja omapäi

Saaremaa toidutööstus kõnnib uhkelt ja omapäi
Saaremaa toidutööstus kõnnib uhkelt ja omapäi

Paljud meist mäletavad juba kaheksakümnendatel nii mandril kui Saares tuntust kogunud omaaegset "Saaremaa leiba", mida siis mandri-inimesed Saarde sattudes koju kaasa ostsid. Eks see oli nii tänaseni. Ent mis on Saaremaa toidu fenomeni taga, seda käis uurimas Äripäeva tööstusuudiste veeb.

Tõepoolest - Saaremaa toidukaup on tänaseni nõutud ja sealsed tootjad edukad - seda vaatamata praamiühendusest ja tihtipeale ka ilmast sõltumisele.

Väiketootjale tõi edu soodne ilm. Kuressaarest vaid kuue kilomeetri kaugusel Muratsis asuvas Epi talus valmivad talu perenaise Inge Uulitsa tehtud moosid-ketšupid-teed. Mullust, 2015. aastat kirjeldab perenaine kui kordaläinut, sest Saaremaa loodus oli lahke. "Kuna meie toodangu tooraineks on marjad, seened, puu - ja juurviljad, on meile kõige olulisem just saagikus. Leidsime palju uusi kliente ja edasimüüjaist koostööpartnereid. Erakordselt rikkalik oli aasta kukeseente, puuviljade ja marjade poolest," kõneleb Uulits, kellel oli põhjust rõõmustada ka Toiduliidu poolt 2014. aastal antud tunnustuse üle - tema toodetud mustsõstraketšup sai pärjatud kui parim toode Lääne-Eesti väiketootjalt.

Neli miljonit investeeringuteks. OÜ Saaremaa Lihatööstuse juhatuse esimehe Kristjan Leedo hinnangul võib lugeda möödunud aastat ettevõtte jaoks küll keeruliseks, ent siiski õnnestunuks: "Jäime rahule eestisisese müügitõusuga, meil on hea meel tõdeda, et tarbija eelistab endiselt kodumaiseid tooteid. Saime valmis oma suurinvesteeringu, mis muu hulgas aitab laiendada tööstuse ekspordivõimalusi - investeerisime neli miljonit eurot  jahutus- ja külmasüsteemide väljatöötamisse ja konstrueerimisse, uutesse masinatesse ja seadmetesse, samuti päikesepaneelidesse. Investeeringu  tulemusena peaks alanema tootmisjääkide maht, tarbime vähem fossiilseid kütuseid ja elektrienergiat, tõstame tootmisjõudlust ning saame toota eksporditurgudele kõrgema lisandväärtusega tooteid," räägib Leedo. Murelikuks teeb teda aga, et paljud seakasvatajad ja piimatootjad tõmbavad oma tegemisi kokku. "Sellise tendentsi jätkumisel on oma Eesti sea- ja veiseliha aasta lõpuks vähem saada," märgib Leedo.

Kalakulinaaria tooteid tehakse aastaringselt. AS Läätsa Kalatööstus loodi 1999. aastal.  "Kui alguses tegeleti kalakonservide tootmise ja müügiga, siis täna on peamiseks tegevusvaldkonnaks krevettide töötlemine ja pakendamine," räägib AS Läätsa Kalatööstuse juhatuse liige Toomas Aul. Teiseks tegevusalaks on tema sõnul praeguseks kala külmutamine ja vürtsikala tootmine. "Kilu ja räim saadakse emaettevõttelt AS Hiiu Kalur," täpsustab ta.

Auli sõnul on kala külmutamine ja vürtsikala tootmine selgelt hooajaline ja kestab septembrist maini. "Krevettide töötlemine ja kalakulinaaria toodete tootmine Eesti turule on aga aastaringne," täpustab ta. Mullu toodeti seitsme miljoni euro suuruse müügitulu juures 80 tuhat eurot kasumit.

Pidev tootearendus on oluline. Saaremaa Piimatööstuse AS-i juhatuse esimees Ülo Kivine hindab möödunud aastat vaatamata keerukatele oludele siiski heaks. "Turule sai toodud rida uusi tooteid - juustuampsud, päiksekuivatatud tomatitega või ning eesti juust. Old Saare ja Ekstra juustude puhul toimus oluline pakendikontseptsiooni muutus. See kõik andis hea arengu kogu meie tooteportfellile ja turu kasvule," räägib Kivine. Lisaks sertifitseeriti oma tootmine eelmise aasta lõpus mahetootmisele vastavaks ja nüüdseks on esimese suurtööstusena turule töödud ÖKO juust.
"Selleks andis väljundi nii Saare- kui Hiiumaal toodetav mahepiim, mida eraldi kokku kogume ja töötleme. Alates jaanuari kuus oleme mahejuustu müünud ka Itaaliasse," avaldab Kivine.

Oma kauba eest tuleb peale maksta. Murelikuks teeb teda aga üha enam suurenev konkurents, mis on viinud hinnad juba tasemele, kus nii põllumehel kui tööstusel tuleb oma kauba eest peale maksta, mis ei saa Kivise sõnul kohe kindlasti olla jätkusuutlik. "Kuna Euroopa toodab aasta-aastalt rohkem piima, on turul suur ülepakkumine. See omakorda viib hinnad alla ning esmatasandil annab see tunda põllumeestele, kelle piimahind on tänaseks alla omahinna taseme. Kaua nad suudavad sellele vastu seista? Ei tea, aga eks sügiseni kestab selline olukord kindlasti. Samas järgneb ikka igale langusele tõus ning loodame südamest, et olukord võimalikult kiirelt normaliseerub," loodab Kivine.

On ka uusi tulijaid. Leisi vallas Karja külas kodumaistest õuntest karastusjooke ja siidrit tootva Öun Drinks OÜ  juhatuse liige Juhan Kanemägi räägib, et aasta 2015 oli tema jaoks ettevõtte ülesehitamise aeg. "Jaanuari lõpus tellisime seadmed ja hakkasime oma tootmise hoonet restaureerima. Hoone valmis mais ja seadmed saabusid juunis. Sama aeg käis tootearendus ja Öun kaubamärgi loomine," kirjeldab Kanemägi.
Vaid Saaremaale omaselt "Ö"-ga kirjutatav kaubamärk toonitab oma nimega veelgi saaremaisust.

Esimene tootmine toimus Kanemägi sõnul vahetult enne jaanipäeva. "Karastusjook on ju sooja ilma jook ja seepärast olid talvised kuud meie jaoks tagasihoidlikud. Kevadised müügid on täna näidanud väga hoogsat kasvu ning ootame seda suve suure põnevusega," kõneleb Kanemägi.

Saaremaa või on oma headuses tuntud.
Saaremaa või on oma headuses tuntud.

Venemaa ekspordikeelu mõju tunnevad ka saarlased. Venemaa ekspordikeeld on midagi, mis mõjutab hinnangul tooteahelaid terves Euroopa Liidus. "Seetõttu on sanktsioonide mõju Eesti toidutööstusele mitte üksnes otse Venemaa kaudu, vaid on vähenenud ka kaudselt Eesti toidu eksport teistele sihtturgudele," räägib Aul.

AS Läätsa Kalatööstuse jaoks peatati ettevõtte impordiluba Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliidus juba 2011. aasta novembris. "Sealtpeale oleme pidanud ilma tolliliiduta hakkama saama. Tänase päeva seisuga tunneme puudust kreveti müükidest Valgevene ja Kasahstani turule. Muret tekitas  ka Ukrainas toimuv. On ju see turg meie peamine sihtturg, kui räägime kilu ja räime ekspordist. Nende mahtude asendamine Euroopa riikides pole lihtne ülesanne," sõnab Aul ja lisab, et rahule võib aga jääda edusammudega personali värbamisel. "Laiendasime kalakulinaaria toodete tootmist ja oli vaja palgata juurde töötajaid. Meie tegemistega on liitunud noored hakkajad tegijad nii tootmises, kui müügis," ütleb ta.

Ülo Kivise sõnul olid paljud piimatööstused mitte ainult Eestis vaid laiemalt Baltikumis ja ka Euroopas vahetult seotud vene turuga. "Ja see ei olnud ka vale, sest sealne turg oli äärmiselt huvitav just logistilise läheduse tõttu. Ja kui oli pidev ja kestev nõudlus üle keskmiselt kõrgemate hindadega, siis need olidki õiged valikud," leiab Kivine.  Meie piirkonnas on tema sõnul ka varem Venemaa poolt eri aegadel ja erinevate riikide suhtes ekspordipiiranguid rakendatud, kuid need on olnud üksikud ja nad ei ole sellist mõju üldisele turuhinnale avaldanud. "Kui 7. augustil 2014 kehtestati sanktsioonid, siis nende mõjuulatus oli kogu Euroopa Liit ja see viis koheselt turu langusse. Nii asusime ka meie otsima uusi kanaleid kuhu eksporti suunatud toodang realiseerida. Seeläbi leidsime Itaalia turu, millest on tänaseks saanud meie jaoks arvestatav väljund," kõneleb Kivine.

Saaremaa toidutööstuse eripära - päritolu

Uulitsa hinnangul on Saaremaa toidutööstuse eripära saarelisus ise, selle teatav eksootika. "No Esiteks on loodus ja sellega seoses ka tooraine võrdlemisi puhas kemikaalidest. Minu hinnangul oleks oluline Saaremaa toorainet just saarel töödelda, oma võlu on siin ka n-ö piirkonna traditsioone edasi kanda. Oluliseks märksõnaks on turism, sest suur osa väiketootjate toodangust lahkub saarelt turistide kohvrites," räägib Uulits ja lisab, et Saaremaa ise on teatavaks kaubamärgiks ja kvaliteedigarantiiks. "Võrdlemisi väikeses ja eraldatud kogukonnas ei ole võimalik kvaliteedis järeleandmisi teha - nii külalisele kui naabrile tuleb pakkuda parimat," teab ta.

Kristjan Leedo sõnul on Saaremaa kuvand puhas keskkond ja tegusaid inimesed - siin tehakse juba traditsiooniliselt kvaliteetseid asju. "Teame, et Saaremaa toodetel on tarbija silmis väärtus nii Saaremaal, mujal Eestis kui ka kaugemal.  Selle piirkonna puhtast loodusest tulevad ka puhas tooraine - nisu, piim, liha jms. Siinsed toidutööstusettevõtted kuuluvad peamiselt saarlasetele ja pakuvad tööd samuti saarlastele," sõnab Leedo.

Auli sõnul on enamus Läätsa Kalatööstuse müükidest eksport ja seal saaremaisusele viitamine suurt kaasa ei aita. "Eestis, usun, on väike eelis olemas - puhtast keskkonnast saadav tooraine ja "saare eksootilisus", ikkagi meretagune kaup," muigab Aul. "Teeme ju ehedat asja kadakate vahel, mere ääres. Oleme viimastel aastatel üritanud just Eesti turule tuua kohalikust kalast tehtud tooteid. Suurim õnnestumine on Saaremaa vinnutatud kilud, mis valiti 2016. aasta parimaks kalatooteks," sõnab ta ja lisab, et eks toidutööstuses, nagu kogu majanduses, on tõuse ja mõõnu, kuid Eesti inimesed saavad järjest teadlikumaks sellest, et kodumaine toit on heast toorainest ja eestimaise kauba ostmisega toetavad nad töökohtade säilimist. "Välisturgudega on ehk keerulisem, kuid, nagu ütleb Pöide vanasõna: Aegamööda lähvad asjad õigeks."

Ülo Kivine leiab, et Saaremaa on ehedalt eestipärane ja teistmoodi koht ning põhiliselt juustu- ja võitootmisele orienteeritud Saaremaa Piimatööstusel on alati olnud oma eriline koht eestimaalaste südames. "Võib ka nii öelda, et Saaremaa  rohusöödad on teistsugused ning see teeb ka meie tooted hoopis teistsuguseks. Seda silmas pidades on plaane laiendada tootesortimenti ka muudesse tootekategooriatesse," avaldab  ta lootust.

Kanemägi sõnul on sõnal "Saaremaa" kummaline võime tekitada inimestes tunnet, et see toode, mis saarel valmib, on justkui natuke parem, erilisem ja puhtam. "Tajume siin saarel igapäevselt elades ja töötades põlvest põlve, et siin on eriline vägi peidus. See ei ole mingi reklaamitrikk," sõnab  ta. Loomulikult ei saa ainult sõna jõud tema sõnul üksinda toimida. "Kui toode ei ole kvaliteetne ja ka bränd ei ole tugev, jääb sellest väheks."

Konkurentsitingimused mandri-tootjatega. Uulitsa sõnul on pelgalt kauba toimetamine saare pealt mandrile loomulikult kulukas. "See mõjutab omakorda ka kauba hinda tarbijale. Toetan mõtet, et mikroettevõtjate käibemaks võiks olla väiksem, sest tootmine toimub peamiselt käsitsi, mis teeb hinna niigi pisut kõrgemaks," põhjendab ta.

Uulitsa sõnul kuulub suur osa Saare väikestest mikroettevõtetest  Saaremaa Turundusühingusse ja nii on ühiselt loodud EAN-koodid, etikettide lahendused. "Koostöös Saaremaa Koostöökoguga ja Saaremaa Talupidajate Liiduga oleme saanud abi mitmete projektide elluviimisel. Omavahelised suhted on väga head," sõnab ta.

Kristjan Leedo hinnangul ei ole vajadust ka logistika osas midagi muuta - meretagune saar ongi just see, mis annab toodetele juurde selle erilise hõngu. "Riiklikul tasandil võiks aga rakendada tõmbekeskustest kaugematele piirkondadele maksuerisusi," leiab ta. Et piirkond on väike, on Leedo sõnul kohalike toiduainete tootjate kommuun kaunikesti tugev. "Kvaliteeti hoitakse kõrgel, odava masstoodangu teed pole keegi läinud."

Leedo sõnul annavad Eesti toidutootjad tööd Eesti inimestele ja see moodustab arvestatava osa maksudest riigieelarvesse. "Seega ootaks riigi poolt suuremat osavõtlikkust aitamaks  piimatootjaid ja seakasvatajaid. Hetkel on nad jäetud oma mures üksi ja peavad ise koos töötlejatega olukorrale lahendusi leidma. See viib aga selleni, et eilsed tublid maksumaksjad panevad oma tootmise kinni ja töötajad jäävad töötuks," sõnab Leedo.

Auli sõnul saab riigi peamine ülesanne olla hea ühenduse tagamine saare ja mandri vahel. "Olgu see siis praamiliikluse korraldamine või sild mandri ja saare vahel või muud moodi. Siiani on praamiliiklus hästi toiminud ja loodame, et tase ei lange," lausub Aul.

Ülo Kivise hinnangul on meil mõnikord liialt võimendatud fakti, et meie palk on jõudnud tasemele, kus me ei suuda konkureerida. "Mina nii ei arva - ettevõtte juhil on lisaks palgakuludele veel rida kulukohti millega saab ja peab tegelema. Mina olen kategooriliselt selle vastu, et toome sisse odava tööjõu. Vaadake, palk mida inimesed saavad - suur osa sellest viiakse tarbimisse ikka sinna kus on nende inimeste kodud ja pered," räägib Kivine. Sisetarbimine on tema sõnul arvestatav osa meie majandusest ja see on läbi tarbimismaksude oluline riigile. "Seega " soeta eestimaist, toeta eestimaist" on just nüüdsel ajal arvestatav jõud meie majansusele. Ettevõtteid ei saa arendada ilma riigita ja riiki ilma ettevõteteta, nii et peame olema siin üksteise suhtes ausad."

Kanemägi on seisukohal, et Saaremaa ja mandri vahel võiks olla tunnel või sild. "Siiski on see ka kahe otsaga asi, sest see võib vähendada ka saare eksootilisust just meretaguses mõttes. Kui on tihe ja järjekorrata laevaühendus siis saame ka hakkama," lubab ta.

 

Harro Puusild
www.toostusuudised.ee

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised