Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 12. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Väikese- ja keskmise suurusega piimafarmid on saanud kriisis kõige enam kannatada ja selles suurusgrupis olnud karja vähenemine kõige suurem,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.  Ministri sõnul on väikeste piimafarmide toetuse kahekordne tõstmine ja toetuse sihtgrupi laiendamine keskmise suurusega piimafarmidele riigi strateegiline valik. „Väikese ja keskmise suurusega farmidel on väga oluline roll maapiirkondades töökohtade ja asustuse hoidmisel,“ ütles Kruuse.  

Kava kohaselt tõuseb kuni 100 piimalehmaga farmidele makstav toetus piimalehma kohta praeguselt 100 eurolt 200 euroni. 101-400 piimalehmaga farmidele praegu toetust ei maksta, kuid alates 2017. aastast hakatakse maksma 100 eurot piimalehma kohta. Toetuse referentsiks on 31.12.2015 PRIA põllumajandusloomade registri seis, mille järgi oli Eestis 2068 karjas piimalehmi 90 539. Kuni 100 loomaga oli 1883 karja (kokku 16 820 looma) ning 101-400 loomaga 111 karja (kokku 22 336 looma). 

Perioodil 2014-2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eestis maaelu- ja põllumajandustoetusi kokku ligi 2 miljardit eurot.

Maaeluministeerium esitles kavandatavaid muudatusi põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu 8. juuni istungil põllumajandussektori esindusorganisatsioonidele.

Liikmesriikidel on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste puhul õigus kasutada kuni 8% eelarvest raskustesse sattunud sektoris tegutsevate ettevõtjate toetamiseks.

PRIA põllumajandusloomade registri andmetel on kõige suuremad loomade arvu vähenemised aastatel 2009-2015 toimunud karjade suurusgruppide 1-100 ning 101-400 piimalehma, vastavalt 23,6% ja 21%.

Kava läheb aastatel 2017-2020 maksma 22,39 miljonit eurot (5,598 miljonit eurot aastas) ning seda rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste eelarvest, millest kuni 8% võib kasutada raskustesse sattunud sektoris tegutsevate ettevõtjate toetamiseks.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste rakendamise reeglid näevad ette võimaluse rahastamisperioodi alguses tehtud otsused üks kord perioodi 2014-2020 jooksul ümber vaadata. Muudatusest teatakse Euroopa Komisjonile 2016. aasta 1. augustiks.