ETKI põllupäev: kolmandik sortidest on välja läinud, kolmandik on väga ilusad ja ülejäänud vahepealsed

ETKI põllupäev Jõgeval
ETKI põllupäev Jõgeval

12. juulil toimus Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) katsepõldudel teraviljakasvatuse põllupäev.

Põllutiirul sai vaadata talinisu ja tritikale katselappe, kus nende omadustest ja kasvatusest rääkis Reine Koppel. Suvinisu sorte tutvustas Anne Ingver ja odra sortidest andis ülevaate Ülle Tamm ning kaera katsed rääkis lahti Ilmar Tamm. Pille Sooväli rääkis fungitsiidide ja biostimulaatorite kasutamisest talinisu puhtimisel. Põldherne ja oa sortidest ning kasvatamise agrotehnikast andis põhjaliku ülevaate Lea Narits.

Kohaletulnud põllumehed said näha meil esmakordselt Eestis tehtud kilemultši katseid, need olid siis tehtud maisi ja sojaoaga. Sellest uuest tehnoloogiast oleme me juba kirjutanud oma veebis ja lugeda sellest saad siit: Esimesed põldkatsed biolaguneva kilemultšiga.

Jõgeval on tehtud aastaid pikaajalist väetiskatset suviteraviljadel. Sellest katsest rääkis Tiia Kangor. Katsed olid tehtud odra, kaera ja nisuga. Eraldi tõi Kangor nende katsete juures välja põldude lupjamise vajaduse, seda on seal tehtud vaid korra ja siis tulemused paranesid märgatavalt ning lupjamise hea mõju kestis paar aastat. Nüüd on seda taas tarvis teha.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel tegi kokkuvõtte talinisu kasvatamisest laiareavahe külviga

„Teeme sellist katset teist aastat. See katse siin on koostöös väetisetootja Anfisco ja Dimedium ASiga. Katsetati laiareavahega külvi koos leheväetistega ja tänavu on võrdluseks ka mineraalväetistega kontrollkatsed. Meie katse eesmärgiks eelmisel aastal oli näidata, et leheväetistel on hea mõju saagile. Tänavu tahame aga välja uurida, kas me saame leheväetistega kompenseerida väiksemat mineraalväetiste või lämmastiku kogust. Eelmisel aastal meil ei olnud võrdlust, tänavu on aga katsetel ka kontroll kõrval, mis annab juba päris hea pildi. Nagu ikka teeme katsetest kokkuvõtte oma sügisesel seminaril,“ rääkis Koppel.

Mati Koppel rääkis leheväetiste mõjust.
Mati Koppel rääkis leheväetiste mõjust.

Põllupäevad on vajalikud, sest oma silm on kuningas

Mati Koppel oli rahul, et põllupäevale oli tulnud nii suur hulk huvilisi. „Meil on katsetuste pinda umbes 50-60 hektarit, olenevalt aastast. Tänavu oleme enamuse katseid ise teinud aga muidugi on erinevaid koostööpartnereid, näiteks Sojaliit, Agroskai, Dimedium. Ka rahvusvahelised projektid on töös. Osaleme näiteks projektis EUROLEGUME, mis hõlmab mügarbakterite, sordiaretuse, agrotehnika, toitumise, söötmise toidutehnoloogia, söödatehnoloogia ja turustamise alaseid uuringuid, eesmärgiga suurendada herne ja oa toiduks ja söödaks kasutamist Euroopas. Neid katseid liblikõielistel said kõik täna ka näha. Samuti lööme kaasa kaunviljade projektis LEGATO ja projektis COBRA, mille fookus on tera- ja kaunviljade mahesordiaretuse alaste tegevuste koordineerimisel ja laiendamisel üle kogu Euroopa,“ ütles Koppel.

Taliviljade talvitumisest ETKI põldudel oleme samuti kirjutanud, lugeda sellest saad siit: Kuidas on talvitunud katsekeskuse talivili? 

Mati Koppeli sõnul on pilt sarnane mujal Eestis nähtavale. „Ebasoodsa talve pärast on kolmandik sortidest välja läinud, kolmandik on väga ilusad ja kolmandik on vahepealsed. Välja on läinud just uuemad sordid. Nii talinisud, rukkid ja tritikaled talvitusid hästi aga talispeltad läksid välja,“ selgitas olukorda lühidalt Koppel.

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised