Ministri vastus piimatootjatele: Kas raskustes piimatootjaid tuleks toetada?

Ministri vastus piimatootjatele: Kas raskustes pii
Ministri vastus piimatootjatele: Kas raskustes piimatootjaid tuleks toetada?

Eesti piimatootjad võitlevad madalate kokkuostuhindadega juba üle kahe aasta ja mõnegi jõud võib hakata raugema. Seepärast on riik ja Euroopa Liit teinud viimase paari aasta jooksul korduvalt erakorralisi toetuspakette, et aidata piimatootjatel kriisi üle elada.

Veel tänavu veebruaris maksti piimatootjatele riigieelarvest 4 miljonit eurot, järgmiseks aastaks on riigieelarvesse planeeritud põllumajandussektorile 4,6 miljonit eurot ning tänavu sügisel vaadatakse riigieelarve võimalused veelkord üle.

Selge on muidugi see, et toetused saavad olla probleemi leevenduseks mitte lahenduseks. Vaid ühistegevus, toodangu väärindamine, müük ja eksport saab olla see, mis olukorra lahendab, sest piimatootmine ületab kahekordselt koduturu vajadused.

Kuna Eestis on piimatootmisel perspektiivi ja selleks, et mitte kaotsi lasta aastakümnete jooksul selle nimel tehtud tööd, tuleb kasutada ära kõik võimalused sektori abistamiseks. Seepärast käisime tänavu juunis põllumajandussektori esindusorganisatsioonidele välja ettepaneku toetada piimakarjakasvatust tootmiskohustusega seotud otsetoetuste abil. Nimelt on 8% Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste eelarvest võimalik maksta raskustes sektorile täiendavaks toetuseks.

Juunikuus toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus võimalusi tutvustades oli Maaeluministeeriumi algne ettepanek rakendada toetust kogu sektorile. Otsetoetus kasvanuks plaani järgi 2017. aasta tasemelt 120 €/ha aastaks 2020 tasemeni 160 €/ha, samuti oleks kuni 100 pealistele karjadele saanud maksta toetust 150 eurot piimalehma kohta ja üle 100-pealistele karjadele 90 eurot piimalehma kohta. Ettepaneku järgi oleks tootmiskohustusega seotud toetuste eelarve olnud 9,7 miljonit eurot aastas.

Põllumajandussektori esindusorganisatsioonid ettepanekut ei toetanud. Eestimaa Talupidajate Keskliit esitas siiski hiljem oma alternatiivsed ettepanekud.

Pärast saadud ettepanekute kaalumist tegime plaani väiksemas mahus, kuna väikese ja keskmise suurusega karjades on loomade arv oluliselt vähenenud. Kokku on kuni 400 piimalehmaga karjasid Eestis ligi 1900.

2017. aastal tõuseb kuni 100 piimalehmaga farmidele makstav toetus piimalehma kohta praeguselt 100 eurolt 200 euroni. 101–400 piimalehmaga farmidele praegu toetust ei maksta, kuid alates 2017. aastast hakatakse maksma 100 eurot piimalehma kohta. Plaani järgi makstakse toetuse taotlemise hetke loomade arvu järgi. Aastas kulub selleks ligi 5,6 miljonit eurot (praegu makstakse igal aastal kuni 100 piimalehmaga karjade omanikele 2,024 miljonit eurot).

Minult on täna juba mitmed suured piimatootjad uurinud, miks ei toetanud esindusorganisatsioonid kõikide piimatootjate lisamist toetusskeemi. Üllatuseks oli see minulegi, sest piimanduses tervikuna on rasked ajad.

Urmas Kruuse,
maaeluminister

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised