Suurtootjad mures: Miks selline ebavõrdsus, tervel sektoril on raske!

Miks selline ebavõrdsus, tervel sektoril on raske!
Miks selline ebavõrdsus, tervel sektoril on raske!

Eesti suuremaid piimatootjaid rabas üleeilne uudis, kus Maaeluministeerium (MEM) andis teada, et väikeste piimafarmide toetus kahekordistub, suured aga saagu ise hakkama.

2017. aastal tõuseb kuni 100 piimalehmaga farmides toetus piimalehma kohta praeguselt 100 eurolt 200 euroni ning toetus seatakse sisse ka 101-400 piimalehmaga farmidele. Suuremate karjade pidajad peavad ise, samas turusituatsioonis, toime tulema.

Uudis ju iseenesest hea aga samas tekitas see suurtootjate hulgas palju küsimusi.
Nii küsiti, kas see on riigipoolne üleskutse karja suurust vähendama asuda või siis kutsutakse suuri omi ettevõtteid jagama? Miks selline ebavõrdsus? Kas see on ärieetiliselt üldse õige - jõuga soosida väikest ja teha suurtootjale, kes on samas äris samadel tingimustel, samal turul ehk samas olukorras, tootmine võimatuks?

Ebavõrdne olukord. Trigon Dairy Farming AS juht Margus Muld sõnas Maaeluministeeriumi poolt tulnud uudise peale, et muidugi on tervitatav, et on teadvustatud riigi tasandil piimandussektori probleeme. „Aga kindlasti ei pea ma mõistlikuks, et toetatakse ainult ühte osa raskustes olevast sektorist – sellist ebavõrdset lähenemist sektorile poleks riigi poolt küll oodanud. Miinused on meil kõigil enam-vähem ühesugused, kui seda arvutada müüdud piima tonnide peale. Kui jagada toetust, siis ikka kogu sektori peale võrdselt, sest ei ole vahet, mitu looma on laudas,“ ütles Muld.

Kõlvatu konkurents. Antud otsus tekitas kõlvatu konkurentsi, on veendunud ka Torma POÜ juht Ahto Vili. „Kui me räägime tootmise efektiivsusest või vabast tööjõu liikumisest, kui meil on vaba turg, siis peaks meil olema ka vaba konkurents. Riigil peaks olema samuti selge strateegia, mida meil vaja on ja mida mitte. Praegu lõigatakse lihtsalt poliitilist profiili, odavat kuulsust, mille tulemusena saab väiketootja mitmekordse konkurentsieelise. Kui suur maksutulu tuleb väiketootjalt riigi kassasse? See oleks ka üks küsimus, mis mul tekkis ehk mis on riigile oluline? Kui me vaatame ringi, siis pole kellelegi uudis, et ettevõtjana on võimelised tegutsema 10-15% inimkonnast. See tähendab, et äri teevad siiski suured ja maal on neid suuri vähe ning jääb mulje, et nad saavad paremini kuidagi hakkama. Saavadki, aga tänu oma oskustele, mitte riigile“ lausus Vili.

401. lehm on saatanast. Tegu on kindlasti ebavõrdse kohtlemisega, on ka Voore Farm OÜ juht Indrek Klammer veendunud. Ka suurte karjade hulgas on lõpetajaid, lehmi müüakse Poola jne. Tema oma piimakarjaga tegelevat ettevõtet poolitama ei hakka ja loodab, et ka teised tootjad säilitavad kaine meele. „Kuigi vägisi tundub, et 401 lehma on saatanast. Raha, mida praegu rõõmsalt jagatakse, see raha tuleb ÜPTst. See tekitab omakorda pingeid sektorite vahel, toetused suurtootjatele vähenevad. Ka väiketootjal võetakse raha ühest kohast ära ja pannakse mujale. Juurde ju otseselt ei tule, toimub ringijagamine,“ ütles Klammer, kelle arust on tegemist antud olukorras pigem parteipoliitika promoüritusega ja tema isiklikult ei saa olla kuidagi sellise valitsuse toimimisega rahul. „See on parteipoliitiline vangerdus, ma ei ole rahul praeguse MEM tegevusega. Kui oli arutelu sel teemal MEMis, siis oli meile kõigile selge, et see raha ei tohiks ÜPTst tulla.“

Riik ei soosi suuri karjasid. Äkki on see lihtsalt tööõnnetus? Kehtna Mõisa OÜ juht Märt Riisenberg on samuti hämmingus. „Maaeluministeeriumi vastuskirjas põhjendati väiksemate karjade vähenemist 2009 – 2015 üle 20%, et seda protsessi oleks vaja pidurdada. Paraku ei mainitud samas kirjas suuremate karjade vähenemist – kas kogemata? Selline piimatootjate liigitamine MEM toetamisskeemi alusel ütleb selgelt, et üle 400 pealisi karjasid Eestis ei soosita. Kui suuremad karjad tõesti kaoksid, siis on Eesti varsti riik, kus piima tuleb sisse vedada Lätist, Leedust, Poolast nagu seda tehakse Eesti aktsiisipoliitika pärast alkoholi ja mootorikütustega juba täna,“ on Riisenberg mures. „18. mail 2016 MEMi poolt väljakäidud esialgse toetusskeemi alusel oli toetusteks ümberjaotatavat raha üle 9 miljoni euro, nüüd on see vähenenud 5 miljoni euroni. TOPP UP toetuste maksmise võimaluste otsimisest pole jätkuvalt ühtegi signaali. Loodan, et eilne MEMi toetusskeem piimatootjale on suvepuhkuste aegne tööõnnetus ning jahedas ruumis järele mõeldes see viga parandatakse.“

Raha eest peab tänulik olema, muidu teist ei tulegi. Saidafarmi juhi Juhan Särgava arvates on ministeeriumi manööver iseenesest igati õigustatud, vahendeid suunatakse sinna, kus häda kõige suurem ja tootmistsükkel kõige pikem. „Kui raha kõigeks ei jätku, panustatakse kõige valusamasse vajadusse algatuseks. Suurusjärgud on juba „maitse küsimus“ ja raha võimalus, mida minu arusaamist  hinnati kõige enam siiani „kannatada saanud“ karja suuruste järele,“ arutles Särgava. „Mina olin ja olen küll võrdse kohtlemise austaja! Kuid on teisigi. Seekord väiksemate huvid olid lihtsalt paremini esindatud. Tagantjärele tarkus on see, et suurematele pidanuks „juurde kauplema“ esimese saja lehma hindamist (200€/lehm) võrreldavalt väikestega. See eeldab head, ausat ja tihedat suhtlemist seadusandjaga. Raha vähe, soove palju ja juhtuski nii, et kõik tahtsid „soojemat“  katet, kuid „ tekk“  jäi väikeseks ning osa jäigi välja. Selleks korraks on „rong läinud“, järgmisel korral arutelule minnes tuleb veel  hoolikamalt keskenduda päeva teemale ja vajadusi uudsemalt, selgemalt põhjendada.“

Särgava lisas, et alati oli ja jääb arvustajaid, kuidas kõik veel olla võinuks, kuid tähtis ja seejuures peamine on otsene materiaalne abi ise. Ja seda aastani 2020! 

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised