Erametsaliit: Siseriiklike metsandustoetuste järsu vähendamisega saeb riik oksa, millel istub

iseriiklike metsandustoetuste järsu vähendamisega
iseriiklike metsandustoetuste järsu vähendamisega saeb riik oksa, millel istub

Eesti Erametsaliit pöördus täna keskkonnaminister Marko Pomerantsi poole kirjaga, milles metsaühistute esindusorganisatsioon avaldab nördimust seoses praeguse plaaniga vähendada erametsandustoetuste mahtu taotletud 3,7 miljonilt eurolt 2,38 miljonile eurole.

Nimelt otsustas Valitsus tänavu märtsi alguses põlevkivisektori probleemide lahendamiseks vähendada 2017. aasta lõpuni keskkonna- ja ressursitasusid. Selle otsuse mõjul vähenes ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) eelarve 35 miljoni euro ehk kolmandiku võrra. Sellest tulenevalt kavatsetakse keskkonnaprojektide rahastamist proportsionaalselt vähendada.

On tekkinud olukord, kus Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 seatud riiklike eesmärkide saavutamiseks vajalikud toetused on KIKi nõukogu jaoks võrdse kaaluga nende toetustega, mille kasutamisel puudub selgelt mõõdetav tulemus (selleks on eelkõige positiivne keskkonnamõju).

Eesti Erametsaliit leiab, et KIKi nõukogu peaks eelarve järsu vähenemise olukorras rahastama vaid neid projekte, mille abil luuakse ühiskonnas positiivset lisandväärtust – luuakse töökohti ja lisandub maksutulu. Teiste projektide rahastamist tuleks liidu ettepanekul jätkata siis, kui Valitsus taastab oma otsusega keskkonna- ja ressursitasud 2015. aastal kehtinud suuruses. 

Metsamajandus on Eesti majanduse, regionaalarengu ja tööhõive seisukohalt üks võtmevaldkondi, mille arengu tagamiseks on praegu tähtis eelkõige erametsaomaniku motiveerimine. Erametsaomanikke on Eestis aastaraamatu Mets 2014 andmetel üle 100 000, valdavalt on need väikemetsaomanikud, kelle jaoks metsa majandamise kulu ületab sellest tegevusest saadavat tulu. Sellest tulenevalt puudub valdaval osal metsaomanikest praegu huvi oma metsa majandada.

Poliitika, kus löögi alla seatakse riigi jaoks võtmetähtsusega metsandusvaldkond, on lühinägelik ja haavab eelkõige väikemetsaomanikku, leiab Eesti Erametsaliit.  Lisaks on selline otsus vastuolus ka riigi enda sõnastatud pikaajaliste eesmärkidega, mis on seatud Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik toob välja, et metsaühistutele on nii Eesti metsanduse arengukavaga kui ka Erametsakeskuse arengukavaga seatud suured kasvunumbrid. Näiteks on riiklik eesmärk, et aktuaalsete inventeerimisandmetega oleks kaetud vähemalt 90% erametsamaast, praegu on see tase kõigest 68,9%. Erametsade uuendamise osakaal peaks kasvama praeguselt 20% 40%-le, kuid kogu metsauuendamise toetuste eelarvet (1,5 miljonit eurot) jagub vaid 7% uuendusraie lankide uuendamiseks. „Arusaamatuks jääb, kuidas erametsaomanikule mõeldud toetusi jõuliselt vähendades ja sel moel motivatsiooni veelgi pärssides on kavas need eesmärgid saavutada.“

Erik märgib, et on ühistute aastatepikkuse selgitustöö ja otstarbekalt suunatud toetuste vili, et omanikud on hakanud metsade eest rohkem hoolitsema: metsa istutamise mahud on viimastel aastatel mitmekordistunud, terve ja elujõulise metsa kasvamiseks vajalikke hooldusraieid tehakse kordades enam.

Erametsakeskuse uuringu „Erametsade majandamise kattetulu analüüs“ 2013. ja 2014. andmete kohaselt loob iga puidutihumeeter 70 eurot maksutulu ja iga miljon tihumeetrit ligi 3000 töökohta. Uuringust selgub ka, et võrreldes põllumajandusega on metsanduses toetuste osakaal väga väike: metsanduses 5-6 eurot hektari kohta, põllumajanduses oli ainuüksi pindalatoetuste suurus üle 100 eurot hektarilt, millele võis lisanduda veel teisigi toetusi.

Loe pöördumise tervikteksti SIIT

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised