Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 15. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Otsetoetus kasvanuks plaani järgi 2017. aasta tasemelt 120 €/ha aastaks 2020 tasemeni 160 €/ha, samuti oleks kuni 100 pealistele karjadele saanud maksta toetust 150 eurot piimalehma kohta ja üle 100-pealistele karjadele 90 eurot piimalehma kohta." (Urmas Kruuse)

Ministri vastus piimatootjatele: Kas raskustes piimatootjaid tuleks toetada?

Loed ja tundub sile tekst. Mind võttis selline sõnaseadmine aga täiesti keeletuks. Maaeluminister püüab jätta mulje, nagu on selle kava sisu otsetoetuste suurendamine. Hektarimäär ju pidigi suurenema, sest nii on ju mitmeid aastaid tagasi EL tasemel kokku lepitud. Kas poleks ausam öelda, et kava kohaselt tõuseb nüüd otsetoetus vähem kui algselt lubatud? (ja "tõusu" asemel tuleks seda lauset lugeda: lähenevad EL keskmisele veelgi aeglasemalt, kui algul lubatud).

Lisaks on hakatud kordama vana retoorikat, et tootjatel pole mingit õigustatud ootust toetuste osas, ammugi siis veel otsetoetuste hektarimäära tõusu. Mis siis, et maaelu- ja peaministriga samasse erakonda kuuluv Ansip lubas mõned aastad tagasi, et otsetoetused lausa kahekordistuvad. Sellist muljet kinnistas ka peaminister Rõivas oma hiljutises sõnavõtus Riigikogule.Tegime toetuste ümberjaotamise kohta seisukoha kujundamiseks lausa laiaulatusliku küsitluse, mis andis meile väga selge vastuse, et põllumehed (78% vastajatest) ei toeta maaeluministri ettepanekuid toetuste ümberjagamiseks.

Suurtootjad mures: Miks selline ebavõrdsus, tervel sektoril on raske!

Väikeste piimafarmide toetus kahekordistub

Tootjad tahavad tagasi neid otsetoetusi (üleminekutoetusi), mille riik on oma otsustega neilt ära võtnud. Kas kujutate ette mõnda teist riiki, kus põllumeeste otsetoetused langevad aastaga ca 30% ja farmerid ei tuleks ja jääkski tänavale? Kardan, et Brüsseli eurokvartal ei suudaks traktorite mürast tekkiva vibratsiooni tõttu vastu pidada. Olgem ausad, Eesti põllumehed on viimaste aastate toetuspoliitika valguses ikka väga viisakad ja rahumeelsed olnud! Üleminekutoetuste maksmise võimalus ei tekkinud nalja viluks, selle selge eesmärk oli kompenseerida meie tootjate madalamaid otsetoetusi võrreldes teiste EL liikmesriikide konkurentidega ja ära hoida otsetoetuste järsku langust alates 2014. aastast.

Maaeluminister ei mõista, miks me ei toetanud toetuste ümberjagamise teel kõikide piimatootjate toetamist? Sest olukorras, kus valitsus on oma ülesanded sihikindlalt tegemata jätnud, ei saa me toetada teraviljakasvatajate, lihaveisekasvatajate, lambakasvatajate, köögiviljakasvatajate jt tootjate konkurentsivõime nõrgendamist. Muidugi on piimatootjad mõõtmatult suures hädas, aga see peakski valitsust sundima ennast kokku võtma ja oma tegeliku ülesande ÜPP karmilt reguleeritud raamides ära tegema.Kui aga tahame valitsuse liikmetega rääkida üleminekutoetustest, siis iga kord lõpeb vestlus sellega, et see meede on ebaefektiivne ja tootjad on ÜPP toimimisest, rahvusvahelisest konkurentsist ja turureeglitest justkui valesti aru saanud. Liiatigi pole Reformierakond üleminekutoetusi kunagi maksta lubanud ja teised koalitsioonipartnerid näivad ka sellesse teemasse, vaatamata valimiste eelsetele lubadustele, leigelt suhtuvat.Roomet SõrmusjuhatajaEesti Põllumajandus-Kaubanduskoda