Põllumehed paluvad maaeluministrilt piimatootjate võrdset kohtlemist

Põllumehed paluvad maaeluministrilt piimatootjate
Põllumehed paluvad maaeluministrilt piimatootjate võrdset kohtlemist

Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pöördusid täna maaeluminister Urmas Kruuse poole, et paluda Eesti piimatootjate võrdset kohtlemist. Arvestades ministri otsust piimakarjapidajate täiendavaks toetamiseks otsetoetuste ümberjaotamise teel, milleks kulub alates 2017. aastast 5,6 miljonit eurot aastas, paluvad kaks suuremat Eesti põllumajanduse esindusorganisatsiooni selle eelarve raames leida võimalus kõikide Eesti piimakarjakasvatajate õiglaseks kohtlemiseks.

Mõistame täielikult maaeluministri püüdlusi otsida lahendusi Eesti piimakarja­kasvatajate keerulise olukorra leevendamiseks, kuigi meie liikmed pole otsetoetuste ümberjaotamist toetanud, sest see halvendab teiste sektorite konkurentsivõimet. Arvestades aga maaeluministri kindlat otsust piimakarjapidajate täiendavaks toetamiseks otsetoetuste ümberjaotamise teel, palusime maaeluministrit piimatootjatele kavandatud eelarve raames leida võimalus kõikide Eesti piimakarjakasvatajate õiglaseks kohtlemiseks,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus pressiteates.
 
„Leiame, et piimatootmise sektoris kujunenud olukorda arvestades on väiksemate piimakarjade toetamine vajalik, mistõttu ei sea me kuidagi kahtluse alla varasemaid otsuseid, millega juba praegu toetatakse kuni 100-pealisi piimakarju. Peame piiratud eelarvet arvestades õigeks, et väiksemaid piimakarjatalusid ja -ettevõtteid toetatakse ka edaspidi senises mahus, mis võimaldab toetuse ühikumäära tõstmist seniselt 100 eurolt 120 euroni,“ lisas Sõrmus.

Vajalik on igapäevane rahavoog

„Tänane kriis Eesti piimandussektoris on kestnud juba kaks aastat, piima kokkuostuhind on olnud pikalt madalam tootmise omahinnast ning keerulises olukorras on kõik Eesti piimakarjakasvatajad sõltumata ettevõtte suurusest. Viimase poolaasta jooksul on lehmade arv vähenenud peaaegu pooltes suuremates ettevõtetes ning piimatootmise on lõpetanud kaks suuremat ettevõtet. Enne seda on teatavasti tootmise lõpetanud ka mitmed teised suuremad piimakarjapidajad,“ rõhutas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.
 
„Oluline on mõista, et suurte ja pikaajaliste investeeringute tõttu tootmise uuendamiseks on enamusel suurematel ettevõtetel äärmiselt keeruline tootmist lõpetada või oluliselt vähendada – igapäevane rahavoog on vajalik ettevõtte käigus hoidmiseks ja laenude teenindamiseks. See aga ei näita, et nendel ettevõtetel poleks tänases turuolukorras suuri probleeme, mis lõppkokkuvõttes võivad viia piimakarja pidamise lõpetamiseni või halvemal juhul ettevõtte pankrotini. Arvestades maaeluministri poolt välja pakutud eelarvet, saaks kõikidele ettevõtetele, kelle karjades on üle 101 lehma, maksta toetust 50 eurot lehma kohta,“ lisas Tõnissoo.

Kompromissettepanek taotleb õiglast kohtlemist

Arvestades maaeluministri kindlat kava kuni 100-pealiste ja kuni 400-pealiste piimakarjade toetamiseks olemasolevate Euroopa Liidu toetuste ümberjagamise teel, tegid põllumeeste keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoda täna kompromissettepaneku, mille kohaselt makstaks maaeluministri poolt pakutud eelarve raames väikesematele piimakarjade pidajatele toetust 120 eurot lehma kohta ja kõikidele ettevõtetele, kelle karjades on üle 101 lehma, makstakse toetust 50 eurot lehma kohta. Sellisel juhul oleks tagatud piimatootjate õiglane kohtlemine ja pindalatoetus ei väheneks rohkem kui maaeluministeeriumi poolt senises kavas toodud 5,6 miljonit eurot aastas.
 
Piimasektori kriis on tänaseks karjast välja viinud juba rohkem kui 10 000 lehma. PRIA loomade registri andmetel on Eestis 87 708 piimalehma. Kaks aastat tagasi küündis lehmade arv Eestis 98 572 loomani, mis tähendab, et loomade arvukus on paari aastaga vähenenud 11%. Piimakarjakasvatajate viimase kahe aasta kogukahjud piima tootmisel ulatuvad rohkem kui 80 miljoni euroni. Maaeluministri kava ühtse pindalatoetuse arvelt tootmisega seotud toetuste maksmiseks kuni 400-pealistele karjadele jätab toetuse alt välja 51 556 piimalehma ehk 58,8% Eesti piimakarjast.
 
Põllumehed leiavad, et Eesti piimandussektori pikaajalise rahvusvahelise konkurentsivõime kindlustamiseks oleks piimasektorisse vaja juurde lisavahendeid väljastpoolt Euroopa Liidu otsetoetuste eelarvet ning ära tuleks kasutada kõik EL ühise põllumajanduspoliitika raames antud võimalused (sh ka siseriiklikud) põllumajandussektori toetamiseks.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised