Sügisesed tööd talirapsipõllul

Sügisesed tööd talirapsipõllul
Sügisesed tööd talirapsipõllul

Talirapsi sügisesest taimiku arengust sõltub oluliselt nii talvitumine kui ka kogu järgmise aasta saagipotentsiaal. Baltic Agro spetsialistid annavad nõu, milliseid agrotehnilisi võtteid tuleks kasutada, et saada suuri saake.

Külvipinna ettevalmistus sügisel

Taliraps külvatakse meie tingimustes teravilja, põhiliselt varajase odra järgi. Juhul kui põhumass jäetaks põllule või selle segamine mullaga on pindmine, siis võib see põhjustada ebaühtlase tärkamise. Lisaks sellele vähendab põhukogus niigi vähest mullaniiskust, imades selle endasse. Kuna põhk vajab lagunemiseks hulgaliselt niiskust ja toitaineid, siis on vähene väetamine ja ebapiisav sademete hulk rapsile kasvu takistajateks.

Kuidas põhku lagundada?

Humiinainete, nagu Humistar, mõjul kiireneb mullas olevate põhujääkide ja taimejäänuste mineraliseerumine, mis omakorda mõjub soodsalt mulla füüsikalistele ja agrokeemilistele omadustele ning üldisele mullaviljakusele. Põldu, kus eelkultuurist on jäänud maha palju põhku ja taimejäänuseid, on soovitatav pritsida Humistariga 5 l/ha. Eriti efektiivne on Humistari mõju taimejäänuste mineraliseerumisele, kui sellele põllule antakse samal eesmärgil ka lämmastikku.  Humistari saab edukalt pritsida segus vedelate lämmastikväetistega, näiteks Humistari 3-4 l/ha koos karbamiidiga või KAS-iga põhu lagundamise kiirendamiseks. Sügisel Humistariga pritsitud põldude muld sisaldab kevadel rohkem lahustuvat mineraalset lämmastikku.

Sügisene umbrohutõrje

Rapsile soodsa kasvu ja umbrohutõrje eelduseks on hästi ja ühtlaselt ette valmistatud muld, mis tagab peene seemne ühtlase ja kiire idanemise. Mullatoimeliste herbitsiididega soovitatakse pritsitakse kohe pärast külvi, et kasutada maksimaalselt mullas olevat niiskust. Juhul, kui on väga põuane, võib pritsimist sademete ootuses edasi lükata, kuid mitte kauaks, sest herbitsiidide toime umbrohtude pärislehtede faasi jõudmisel jääb kesiseks. 

Mullaherbitsiidide külvijärgne kasutamine tagab, et raps saab kiiresti ja konkurentsivabalt kasutada nii mullaniiskust kui valgust. Ebaühtlaselt haritud ja palju eelkultuuri põhku ning varrejäänuseid sisaldav mullapind takistab nii tärkamist kui mullaherbitsiidide toimet. 

Koos mullaherbitsiididega soovitame herbitsiidide efektiivsuse suurendamiseks kasutada spetsiaalset mullamärgajat Terraoil (100-200 ml/ha).

Sügisene väetamine 

Talirapsi taim vajab sügisel juurekava arenguks ja talvekindluse tagamiseks tasakaalustatud toitainete bilanssi. Fosfori ja kaaliumi normid sõltuvad konkreetse põllu PK varudest. Põhiväetamiseks soovitame kasutada nii kõrge kui ka madala lämmastiku sisaldusega NPK väetisi: YaraMila 18-8-16+S,B,Mg; YaraMila 9-12-25+S,B,Mg; YaraMila 7-20-28+S,B,Mg.  

Mineraalipõhisel väetamisel arvestada põhiväetise normiks 300-500 kg/ha. Sõltuvalt eelvilja põhu massist on mõistlik lämmastikukogus kokku 50-80 kg/ha ja vähemalt 15 kg/ha väävlit. Seega madala lämmastiku sisaldusega põhiväetamisel on vajalik pealtväetamine 100-150 kg näiteks NS 30+7S, YaraBela Axan 27N+4S või ASN26+15S.

Kombineeritud väetamisel on sobiv kasutusnorm 30 t/ha läga + 200-300 kg/ha YaraMila 9-12-25+S,B,Mg või YaraMila 7-20-28+S,B,Mg.

Sügisene kasvuaegne taimekaitse ja lisaväetamine

Kui sügisel on põllul palju ristõielisi umbrohtusid, võib tõrjeks kasutada Salsat 15-25 g/ha, seda umbrohtude kahe pärislehe faasini.

Juhul, kui talirapsi eelviljaks on olnud teravili, tuleb hoolikalt jälgida koristusjärgse varise idanemist. Varisest tärganud teraviljaoras pärsib oluliselt rapsi arengut ja kasvu. Selle vältimiseks kasutada kõrreliste tõrjeks mõeldud herbitsiide, nagu Agil 100 EC, Leopard või Targa Super, kulunormiga alates 0,75 l/ha. Kindlasti ei tohiks varise tõrjet jätta liiga hiljaks, kuna see kurnab oluliselt rapsitaimi.  

Kasvu reguleerimine 

Talirapsi puhul on oluline jälgida, et taime kasvukuhik ei tõuseks mullapinnast liiga kõrgele. Sellise, nn ülekasvanud taime talvekindlus ja kevadine taastusvõime on märksa nõrgem kui neil taimedel, mis on sügisel 6-8 lehe faasis pritsitud kas spetsiaalse kasvuregulaatoriga Caryx (0,7-1,4 l/ha) või kasvu reguleerivate fungitsiididega Juventus (0,5-0,8 l/ha), Orius (0,5-1,0 l/ha) ja Tilmor (0,8-1,2 l/ha). Lisaks kasvu reguleerimisele toimib nende preparaatidega pritsimine ka sügisel nakkuvate haiguste (fomoos e mustmädanik, kuivlaiksus jt) tõrjena.

Paagisegusse on soovitatav sügisel lisada taimede kasvu ja juurestiku arengut soodustavaid toiteelemente. Rapsi puhul peaks olema tagatud võtmetähtsusega mikroelementide (Mn, B, Fe, Mo) kättesaadavus. 

Külviaeg ja sordi valik 

Viimaste aastate pikad sügised ja soodsad talvitumistingimused on kahjustamata jätnud ka veel septembri alguses rajatud rapsikülvid. Siiski on meie tingimustes reegel, et taliraps peaks saama külvatud 20. augustiks, äärmisel juhul võib seda teha kuni 25. augustini. Sel juhul jääb rapsile piisavalt aega talvitumiseelseks arenguks ka ebasoodsamates tingimustes. Augusti lõpus hakkab kiiresti vähenema päeva pikkus ja kasvuks piisava valguse hulk ning õhutemperatuur.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised