Põhja- ja pöörinooda ning nakkevõrguga püük Peipsil algab 15. septembrist

Põhja- ja pöörinooda ning nakkevõrguga püük Peipsi
Põhja- ja pöörinooda ning nakkevõrguga püük Peipsil algab 15. septembrist

Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas määruse muudatuse, mille kohaselt lükkub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda, pöörinooda ja nakkevõrguga püügi algus edasi 1. septembrilt 15. septembrile.

Põhja- ja pöörinoodaga püügi edasilükkamine on vajalik, et koha saavutaks kindlasti kokku lepitud alammõõdu ega korduks 2014. aasta septembri alguse olukord, mil püük katkestati massilise alamõõdulise koha esinemise tõttu saagis. Jaheneva veega on ka vette tagasi lastava alamõõdulise koha ellujäämus suurem. Püügikeelu pikendamine kehtestatakse Eesti-Vene kalapüügikomisjoni soovituse alusel.

TÜ Eesti Mereinstituudi soovituse järgi kehtestatakse ainult põhja- ja pöörinoodaga ahvenapüügi ajaks väiksem koha alammõõt. 15. septembrist kuni ahvenapüügi peatamiseni ei või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüda koha, mille pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 20 cm või pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 25 cm. Kui Maaeluministeerium peatab ahvenapüügi, tuleb kõikide püügivahenditega üle minna kalapüügieeskirja põhisele koha alammõõdule, mis on vastavalt 40 ja 46 cm.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve röövtoiduliste kalaliikide toidubaas on viimastel aastatel vähenenud seoses looduslike tingimuste halvenemisega. Selle tagajärjel koosneb kohakari peamiselt isenditest, kes ei ole saavutanud eeskirjakohast alammõõtu, ning 2016. aasta teisel poolaastal ei oleks võimalik teha põhja- ja pöörinoodaga ahvenapüüki ilma koha alammõõtu vähendamata.

Ahvenapüügi peatamisel kehtestatakse täiendavad nõuded ka pööri- ja põhjanooda silmasuurusele, nimelt võib ahvena püügivõimaluse ammendumisel püüki jätkata juhul, kui nooda päras kasutatakse vähemalt 110 mm silmasuurusega võrgulina. Kalapüügieeskirja kohaselt on nooda pära silmasuurus 48 millimeetrit ja põhiliseks saagiks ahven. Muudatus võimaldab kaluritel jätkata püüki ja suurema silmasuurusega noodaga püüda koha, haugi ja latikat. Kalurid saavad jätkata kalapüüki ka nakkevõrkude ja mõrdadega kuni püügivõimaluste ammendumiseni.

10. augusti seisuga on Eesti kalurid püüdnud 61% (634,8 tonni) ahvena, 16% (124,4 tonni) koha, 48% (363,5 tonni) latika ja 37% (44,9 tonni) haugi aastasest püügivõimalusest.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised