Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. august 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nüüdseks levib sigade Aafrika katk (SAK) Eestis juba teist aastat ning paikades, kus seakatk levis juba eelmisel aastal, tuleb endiselt leidusid surnud metssigade näol justkui midagi polekski muutunud. Samas väidavad jahimehed, et metssigu küttida pole ning tegelevad nende lisasöötmise ja metsas oma „karja“ kasvatamisega, tehes seda kolmandate isikute kulul. Metssigade igasugune lisasöötmine tuleb ära keelata. Paradoksaalselt on kuulda, et populatsiooni taastamise nimel rakendatakse jahimeeste seas sanktsioone emiste laskjatele.

Näeme juba teist aastat järjest, et SAK ei kao kuhugi, ei metsast ega farmist, ning selle peatamine nõuab karme otsuseid.Tekib küsimus, et miks antud olukorras ei tee Maaeluministeerium ja Veterinaar- ja Toiduamet ettepanekut metssea nimetamist jahiseaduses väikeulukiks võttes sellega jahimeestelt monopoolse õiguse metssea populatsiooni üle. Lisaks tuleb rõhutada, et praegusel hetkel puudub metssea populatsiooni poputamisel igasugune mõistlik põhjus. Seakatkuga efektiivseks võitlemiseks on äärmiselt oluline, et kõik sektorid teeksid omalt poolt nendest oleneva. Teet Soormjuhatuse esimeesHKScan Estonia AS