Kalle Liebert - arukas ja poliitilistes koridorides orienteeruv

Kalle Liebert - arukas ja poliitilistes koridoride
Kalle Liebert - arukas ja poliitilistes koridorides orienteeruv

Juuli lõpus Jänedal toimunud Eesti Talupäevadel andis senine, pikaajaline Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) juht Kaul Nurm, oma ameti üle uuele juhile Kalle Liebertile.

Kaul Nurm ütles tol päeval, et taluliit koosneb talunikest, kes teavad raske töö tagamaid. Igapäevaseid taluperede probleeme aitab oma tegevusega vähendada Taluliit.

"Me oleme talumehed ja teame, mis on vaja teha, et saada suuri saake, head vilja. Kui me räägime Taluliidu võitudest ja viljadest, siis on meie vili see, kui me suudame talude heaks midagi ära teha, olgu see abi siis poliitika või seadusandluse osas. Annan oma kogemused, oma informatsiooni ja teadmised ning kõige paremad soovid edasi Kalle Liebertile, kes on mees, kelle meie nõukogu on välja valinud ja kes jätkab meie Taluliidu igapäevast juhtimist," ütles Kaul Nurm Talupäevadel.
Kalle Liebert oli Kaul Nurme sõnu kuuldes täis optimismi ja teotahet. "Mul on väga uhke ja hea tunne seista siin teie ees aga ma tean ka seda, et see amet, mille ma vastu võtan, on väga suur vastutus ja ma tean, et Kaul Nurme töö ja panus on hindamatu. Aga ma luban, et ma annan endast parima, et seda tööd jätkata," ütles Liebert.

Kes on uus ETKLi juht ja mida ta enne on teinud? Mõni nädal hiljem käisime uurimas, mis mehega siis on ikkagi tegu ja millised on tema töised plaanid.
Kalle Liebert on põline Nõmme poiss. "Nõmme on küll Tallinna osa aga meil on nõmmekatena väga tugev identiteet. Alati on mul olnud oma aed, kus kasvamas köögi- ja puuvili. Enam kui kümme aastat tagasi sai minust ka Karksi vallas Viljandimaal maakodu omanik, kus siis pean väikest hobitalu," tutvustas ennast Liebert.

Kogemus ja tutvused põllumajandusmaastikul. Kalle Liebert on töötanud aastatel 2010-2014 Põllumajandusministriumis minister Helir-Valdor Seederi nõunikuna. "Töötasin ministri nõunikuna peaaegu 5 aastat. See oli huvitav aeg, käisin palju ettevõtetes ja see sektor hakkas mulle väga meeldima aga ministri vahetusega lõppes ka minu töö. Samas ma mõtlesin, et ma ei taha kaotada sidet selle sektoriga ja tegin väikese nõustamisfirma maaettevõtjatele," rääkis Liebert. 
Lisaks on ta töötanud Riigikogu Kantseleis Riigikogu aseesimehe nõunikuna. Õppinud on Liebert Tartu Ülikooli Õigusinstituudis, kus omandas juristihariduse ning ka praegu õpib ta töö kõrvalt EBSi ettevõtluse eriala magistrantuuris. Lisaks kaalub Liebert ka põllumajandushariduse omandamist, sest see on selles sektoris töötades väga oluline.
Kalle Liebert tunneb põllumajandussektori võtmeisikuid ja on kursis sektori probleemide ning vastavate poliitikatega. "Sihtgruppi, kellega oma töös pean kokku puutuma, on raske määratleda. Talusid on erineva suuruse ja tegevusalaga. On tegevusalasid, kus on võimalik ära majandada mõne hektariga aga on ka selliseid, kus maad peaks olema mitusada hektarit, et hästi toime tulla. Mind on eelkõige aidanud just eelnev nõustamistöö sektoris, ma tean talunike muresid ja probleeme ja oskan neid lahendada," rääkis Liebert.

Kuhu ja kuidas edasi? Liebert soovib ETKLi edasi arendada iseseisva organisatsioonina, mis võimaldaks peretalude ja väikeettevõtjate huve edukalt esindada.
"Meie ülesanne on esindada liikmete huve, seega kõikide talunike huve. Kõigepealt tuleb olukord kaardistada ja siis vaadata, mida me saame teha. Väga paljuski on põllumajanduspoliitika selline, mis on meile suures osas ette kirjutatud Brüsseli poolt. Meie tegevusruum siin on küllaltki ahtake aga mitte olematu. Tegelikult peame juba nüüd hakkama mõtlema EL uue finantsperioodi peale, mis algab 2021. aastal. Muidu me tabame ennast olukorras, kus läheb kiireks ja me ei suuda oma huvide eest korralikult ja läbimõeldult seista," arutles Liebert. 
Tema sõnul on üks suur ja arutamist vajav probleem näiteks see, kui Eestis praegune otsetoetuste süsteem põhineb maa omandi- ja rendiõigusel, siis Euroopas tahetakse täielikult üle minna toetusõiguste põhimõtetele, mille tulemusel esimese samba toetused seotakse maa omandi ja rendiõigusest lahti ja need muutuvad vabalt kaubeldavaks. "See ei ole kindlasti meile hea ja me peaks püüdma jätkata sama variandiga, mis meil on siiani toiminud. See plaan on ELil juba paigas aastaks 2018. Meie ülesanne on siin omi seisukohti selgitada. Praegu saab ÜPT toetust maaomanik või -rentnik, aga siis võetakse mingi teatud referentsperiood aluseks ja siis kui sul ongi mingi olemasolev hektaripõhine toetus, siis see kinnistatakse tootja külge, kes saab seda toetusõigust müüa või vahenda edasi. See aga kasvatab bürokraatiat ja soodustab spekuleerimist," selgitas Liebert.

Suurjooksul ümber Viljandi järve. Spordil on Lieberti elus oluline roll.
Suurjooksul ümber Viljandi järve. Spordil on Lieberti elus oluline roll.

Liebert lubas jätkata ETKLi põhipositsioonide eest seismist seoses Euroopa Liidu ÜPP toetuspoliitika rakendamisega Eestis, jagades ETKL-i nõukogu seisukohta, et investeeringutoetused peavad jõudma suurema hulga väiketootjateni.
"Meie sektori olukord on raske, me teame seda, et Euroopa Liit on otsustanud jagada toetust kriisi leevendamiseks meie riigi põllumeestele veidi üle 8 miljoni euro. Need raha saamise ja jagamise tingimused pole täiesti selged. Me peame enda eest siin seisma ja saama võimalikult head tingimused selle raha kasutamiseks, et see raha läheks tõesti raskustes olevatele põllumajandusettevõtetele. ELi toetusele tohib riik ka samapalju juurde panna ja ma väga loodan, et riik leiab ka selle raha, et see 8 miljonit ehk maksimum lisandub ka meie riigi eelarvest. Praegu on olemas ja meile reserveeritud põllumajandussektori toetuseks riigilt 2017. aastaks 4,6 miljonit ja vast ikka see puuduolev 3,4 miljonit leitakse ka juurde," rääkis Liebert.

Organisatsioon vajab värskendust. Liidu sees tuleb organisatsiooni tugevdada. "Seda nii, et talunikke tuleb sõna otseses mõttes aidata. Talunikel on niigi suur koormus ja vastutus. Neil pole aega tunde netis surfata ja otsida oma probleemidele lahendusi. Neile peab olema tagatud võimalus saada oma tööks vajalik info katusorganisatsioonist. Kiirelt ja asjatundlikult," lausus Liebert. "Liikmete mured ja ettepanekud tuleb ära kuulata. Nii, läbi otsekontaktide, saab alguse hea ja edasiviiv koostöö."
Liebert arvab, et samuti on äärmiselt oluline soodustada noorte pealekasvu. "Meie põllumajandus on toetuskeskne, sellest me ei saa üle ega ümber. Meie kohustus on, et toetuspoliitika toetaks noori nende vanematelt talude ülevõtmisel aga ka täiesti uute talude loomisel. Et see raha, mis on, läheks õigesse kohta. Noorte huvi on ju olemas, seda näitas ka eelmise aasta noortalunike toetuse taotlusvoor," ütles ta ja lisas, et toetades noori, säilib maaelu.
Lisaks peab Kalle Liebert uues ametis oluliseks ka ühistegevuse edendamist ja toimiva nõuandesüsteemi arendamist.

Üksi või koos? Kas jätkata üksi või liituda ja luua uus tugev põllumeeste katusorganisatsioon, sellele küsimusele vastas Liebert, et esmatähtis on põllumajandusorganisatsioonide koostöö arendamine. "Minul on olnud kõikide osapooltega hea koostöö. Tahan öelda seda, et teema püstituseks pole praegu õige aeg. Pigem tuleb tagada tõhus koostöö kõigi kolme vahel. Meil on ühishuve aga on ka kohti, kus meie soovid ja põhimõtted lähevad lahku. Lahkarvamus aga ei saa olla põhjuseks nõrgale koostööle," vastas Liebert küsimusele, kas ETKL, EPK ja EPKK peaks ühinema.

KOMMENTAARID:

Saidafarm OÜ juhataja Juhan Särgava: See mees oleks ka EPKle ära kulunud

Eesti Põllumeeste Keskliidu esindamisel toimus rohkesti arupidamisi nii ministri- kui tema nõunike ja teiste lähedal seisvate isikutega. Kalle Liebert meeldis mulle seetõttu, et temaga oli võimalik arutada ka neid küsimusi, mis esmapilgul tundusid võrdlemisi lootusetutena. Näiteks väiksemate ja suuremate põllumeeste sõbraliku harmoonia loomine maastikul ja toetuskeskkonnas. Oleme koos viibinud Brüsselis, Grüne Wochel ja teistelgi üritustel ning väga sarnaselt asjadest aru saanud. 
Minu meelest praegune aeg ei eeldagi vanas mõttes niiväga tugeva käega juhti. Selle asemel hoopis arukat, poliitilistes koridorides hästi orienteeruvat ja taiplikku seadusandja koostööpartnerit. Selge, et kohati mängureeglid ning tootja ja riigi toetushuvid ristuvad ja nende arusaadavaks korraldamiseks on tarvis kogemust, teadmisi ja kannatlikku meelt. Minu meelest Kalle Liebertile on neid omadusi antud. 
Nüüd on auväärsetel Taluliidu liikmetel Kalle näol käes täiesti hea suhtlemisringi- ja oskustega "instrument" talumeeste edulugude paremaks häälestamiseks. Selline mees oleks hästi ära kulunud meie Põllumeeste Keskliidulegi.

Kalle Liebert ja Juhan Särgava on vanad sõbrad - üksteisele antakse head nõu.
Kalle Liebert ja Juhan Särgava on vanad sõbrad - üksteisele antakse head nõu.

Kas põllumeeste liidud võiks või peaks ühinema? Sujuva koostöö arendamine tulevikulise ühinemisplaanini on pikk ja kannatlikkust nõudev toimetamine. Põllumehed on igaüks omaette isiksus, sisemaailm ja pisike riik oma koduõuel, põldudel. Erisusi on ilmselgelt rohkem kui kõigile meeldivaid ühiseid lahendeid. Nii naljakas nagu see ka pole, oleme korduvalt lähenenud teineteisele lausa kallistamiseni ja jälle on leidunud mõni vähemasti "hall kass", kes meie vahele komistab. Noorematel meestel lihtsalt ongi palju enam lootust lõbusa ja sõbraliku koostööni jõuda! Vanad lihtsalt ei tohiks oma õpetustega noortele tüütuks muutuda - see on kah kunst!
Lootuses paremale homsele läheme õhtul igaüks oma harilikule asemele.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised