Kuslap: Ei ole veel leiutatud masinat, mis tapamajas töö ära teeks

Enn Kuslap, Karjamõisa OÜ tegevjuht unistab laiene
Enn Kuslap, Karjamõisa OÜ tegevjuht unistab laienemisest.

Ligi paarkümmend aastat mitmel pool Pärnumaal tapamajateenust osutanud Enn Kuslap käivitas kolm aastat tagasi moodsa lihatöötlemise tehase ja hakkas ka lihakaupa tootma.

Are vallas Suigu külas asuv renoveeritud tootmishoone andis ettevõttele uue hingamise, tootmismaht kasvas, majandusnäitajad võtsid suuna üles ja lennutasid ettevõtte Äripäeva Gaselli TOPi. Kusjuures korduvalt – eelmisel aastal oli Karjamõisa kiiresti arenevate ettevõtete edetabelis 54. kohal ja tänavu 131. kohal. Ettevõtte käive kasvas mullu enam kui poole võrra ja kasum kahekordistus, seega võib firma jõuda taas Gaselli TOPi.

Tapamaja argipäev

On pärastlõunane aeg ja liha lõikamise ruumis on tööpäev juba lõppenud. Küll aga käib vilgas tegevus tapamajas. Üks lihunik nülib lae alla tõmmatud veisekerelt nahka maha, teine lihunik on oma tööjärjega kaugemale jõudnud ning eemaldab veise kõhukoopast siseelundeid.

Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. „Toit ei tule lauale, kui sa midagi ei tee, kui meie siin käsi ja jalgu ei liigutaks, siis liha lettidele ei jõuaks,“ ütleb Karjamõisa OÜ tegevjuht Enn Kuslap. „Ei ole veel leiutatud masinat, mis tapamajas töö ära teeks, samuti ei ole leiutatud masinat, mis oskaks liha lõigata vastavalt kliendi soovile. Lihalõikamine on käsitsitöö ja see on väga kallis töö.“

„Nii kõva mees ma pole,“ vastab ringkäiku tegev Kuslap küsimusele, kas ta ise on kunagi tapamajas lihuniku tööd teinud. „Samal päeval, kui loom siia tuuakse, läheb ta töötlemisse – me nimetame tapmist niimoodi, see on neutraalsem sõna – ja järgmisel või ülejärgmisel päeval saab lihakerega juba midagi ette võtta.“

Kuslap on tegelenud tapamajaäriga ligi kakskümmend aastat. 1997. aastal võttis seni Suigu kolhoosis peaveterinaararstina töötanud Kuslap majandiaegse tapamaja rendile. See tegutses Suigus 2002. aasta alguseni, sulgemise põhjuseks olid euronormid, mis keelasid loomade tapmise loomafarmi juures ära.

Et tegevusega jätkata, lõi Kuslap käed Pärnumaal Uulus tapamaja pidanud Tiit Sommeriga ning koos asutati Karjamõisa OÜ. „Kaks konkurenti said üheks firmaks,“ kommenteerib Kuslap. Vahepeal, kui ta viis aastat oli Are vallavanem, toimetas firmaga peamiselt äripartner. 

2010. aastal lahkus Sommer omanikeringist ning kui Kuslap hakkas paar aastat hiljem plaanima kaasaegse tapamaja ehitamist, kaasas ta Karjamõisa kompanjoniks Toomas Tuiski. Uus tootmishoone kerkis Suiku ehk et Kuslap oli ringiga tagasi seal, kus ta ettevõtlusega alustas. "See kõrgem osa on jupp endisest tapamajast," viipab Kuslap käega kontroriaknast paistvale hoonele.

 

 

Toodang ei mahu ära

Aknast on näha ka õues hoone kõrval askeldavaid töömehi. „Ehitame üht külmkambrit juurde, meil lihtsalt ei mahu enam toodang ära,“ selgitab Kuslap. „Tasapisi laieneme, väga hooga ei julge, kuna turuolukord võib üleöö muutuda. Aga samas ma ei karda, sest süüa on igal ajal vaja.“

Karjamõisas töötab 15 inimest, neist neli tapamajas. „Meie jaoks elusloomi jagub, sest oleme suhteliselt väike tegija,“ räägib Kuslap. „Enamik loomadest tuuakse Pärnumaalt, aga üha enam ka Raplamaalt ja Läänemaalt, on toodud isegi Tartumaalt.“ Koduloomadest töötleb Karjamõisa veiseid ja lambaid.

Kuslapi sõnul on enamik klientidest suurtalunikud, kuid teenustööd tehakse ka ühe looma pidajale. „Me võtame eluslooma sisse, aga arveldamine käib tapakaalu ehk lihakeha järgi,“ ütleb ta. „Kui klient tahab saada oma loomast toodangut, kas siis spetsiaalselt lõigatud värske liha tükke või valmistoodangut, maksab ta meile selle teenuse kinni. Me oleme väga paindlikud ja see on meie eelis.“

Karjamõisa põhitoodang on värske liha. „Meie märksõna on jahe liha,“ toonitab Kuslap. „Eesti turul saab pakkuda värsket liha ja seda saab ka välja müüa. Külmutatud liha tuuakse toorainena pigem Eestisse sisse. Kui sa koduturul kellelegi pakud külmutatud liha, siis öeldakse ei, sest poolakas müüb poole odavamalt.“

Kõige töörohkem aeg on Karjamõisal sügisel, ulukihooajal palgatakse tapamajja kaks lihunikku juurde ning töö käib kahes vahetuses. Töödeldakse suurulukeid: karu, põtra, kitse, hirve ja metssiga. „Meil on koostöö jahimeeste seltsidega, ent kõige suurem lepingupartner on üks Soome kontsern, mis ostab ulukeid Eestist kokku ning toob need meile töötlusesse,“ seletab Kuslap. „Teeme neile alltöövõttu, ulukid lähevad Soome nii lihakeredena kui valmislõigatuna vaakumpakendis ja veidi teeme ulukilihast tooteid ka.“

Kuslap lisab, et ega soomlane Eestis tehtud ulukivorsti siiski väga ei taha, ta tahab soome retseptide järgi tehtud vorste. „Soomlased koostööpartnerfirmast käisid hiljuti siin ja andsid meile oma retsepti,“ jätkab Kuslap. „Hakkame sügisel katsetama, kas suudame soomlaste jaoks teha head vorsti. Soomlane tahab ju hirmsasti ulukiliha süüa ja kui me suudame selle veel maitsvaks vorstiks teha, teeniksime palju rohkem.“

Loe pikemalt Äripäevast.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised