Puust: Jahipidamisõiguse laiendamine lõhuks toimiva tauditõrjesüsteemi

Puust: Jahipidamisõiguse laiendamine lõhuks toimiv
Puust: Jahipidamisõiguse laiendamine lõhuks toimiva tauditõrjesüsteemi

Viimasel ajal on seakasvatajate poolt korduvalt pakutud seakatku tõrjumiseks täiendavate jõudude kaasamist. Jahimeeste hinnangul tooks jahipidamisõiguse laiendamine metssea väikeulukiks kuulutamise näol kaasa riigi ja jahimeeste koostöös ülesehitatud toimiva katkuvastase võitluse süsteemi kokkuvarisemise. Vastastikust süüdistamist ja spekulatsioone aitaks vältida seni rakendatud tõrjemeetmete sisuline mõjuhinnang, kirjutab Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Riik on seakatku tõrjumiseks metsas seadnud jahimeestele terve rea  ülesandeid. Selleks on riiklikus tauditõrjekomisjonis otsustatud taudi peatamiseks vajalik metssigade asutustiheduse lõpp-eesmärk ja Keskkonnaamet määrab Keskkonnaagentuuri arvukuse hinnangutele tuginedes küttimismahud selle eesmärgi saavutamiseks. Suurendatud küttimine on aga vaid üks osa kohustustest.

Omaette küsimus on, kas riigi poolt seatud eesmärgid on piisavad taudi peatamiseks? Seda peab näitama lähiaeg, kuna mitmetes Lõuna-Eesti jahipiirkondades on seire andmetel nii aktiivse küttimise tulemusel kui katku tagajärjel lõpp-eesmärk juba saavutatud.

Seakatku tõrjeks on ehitatud üles toimiv ja keerukas süsteem

Vastavalt jahiseadusele on olnud ja on metssiga suuruluk ja jahipidamist talle korraldab jahipiirkonna kasutaja ehk jahiselts. Õigusega kaasneb alati ka vastutus. Just seda vastutust tajudes positsioneeris EJS end katkuvastases võitluses aktiivse osaleja ja riigi partnerina juba enne kui katk Eestisse jõudis. Täna võivad jahimehed rahul olla, et kõik seni teadlaste soovitatud ja riigi poolt seatud eesmärgid on täidetud ja ületatud.

Jahimehed on otsinud, leidnud ja matnud tuhandeid surnud metssigu. Võtnud hulga tuhandeid vereproove ja toimetanud neid omal kulul veterinaarkeskusesse. Jahimehed on kogunud kütitud emiste organproove ja toimetanud ka need veterinaarkeskusesse. Jahimehed on kaardistanud piirkonnad, kuhu on Veterinaar- ja Toiduameti poolt paigutatud konteinerid, mille võtmed on jahimeeste käes ja mida nad haldavad. Jahimehed on kaardistanud kohad, kuhu on paigutatud külmikuid, kuhu soojal ajaperioodil paigutatakse kütitud metssead seniks, kuni proovide vastused saabuvad. Hoiustamise kulud katavad jahiseltsid.

Ka metsas panustatakse bioohutuse tagamisse

Kõigi nende tegevuste aluseks on Veterinaar- ja Toiduametiga sõlmitud lepingud, sealhulgas materiaalse vastutuse lepingud. See on mõne aastaga loodud suur ja toimiv süsteem, mis põhineb jahimeeste teadlikkusel ja vastutusel metssea kui suuruluki käekäigu eest.

Iga süsteem on aga veelgi keerulisem kui algselt ja kõrvaltvaatajale paistab. Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid on oma korduvatel missioonidel Eestis aina rõhutanud bioohutuse olulisust metsas leviva katku tõrjumisel. Nii ka seekord. Nimelt tõi viimane Euroopa Komisjoni veterinaarekspertide missioon välja, et bioohutuse tagamiseks ja viiruse leviku vältimiseks peaks metssigade esmane töötlus toimuma selleks ettenähtud kohtades ehk nõuetele vastavates jahimajades. Ekspertide hinnangul suurendab kütitud metssigade koju viimine ja seal käitlemine seakatku leviku riski. Jahimehed on jahimaju arendanud ja sinna panustanud nii oma kui periooditi ka riigi vahendeid ja arendanud välja kaasaegsed liha esmase töötlemise kohad. See töö jätkub pidevalt. Korraldatud on jäätmete utiliseerimine. See tähendab, et mittetulundussektor, mida jahimeeste organisatsioonid täna absoluutses enamuses on, panustavad metsast saadu tagasi, et korraldada protsessi alates liigi majandamisest kuni esmase töötlemiseni.

Metssea küttimisõiguse laiendamine lõhuks toimiva süsteemi

Kuna jahimeestel on õigus metssiga küttida, siis jahimehed ka vastutavad tema eest ning on lubanud olla nii riigile kui seakasvatajatele raskel ajal abiks. Kohtumisel seakasvatajatega oleme lubanud teha kõik endast oleneva. Kui kuskil seafarmide läheduses on olnud vajalik küttimist kokkulepitust suurendada, oleme seda teinud. Selles osas on meil kehtiv kokkulepe siiani.

Jahimeeste senise partnerluse aluseks on olnud asjaolu, et metssiga on suuruluk. Kui metsiga hakatakse käsitlema väikeulukina, siis jahiseaduse alusel korraldab väikeuluki jahti maaomanik. „Monopoolse“ õigusega kaasneb alati ka kohustus. See tähendab, et praegune süsteem ei saa edasi toimida ja lakkab olemast.

Kui jahipiirkondadel kaob õigus metsseale kui suurulukile, siis loobuvad jahimehed ka kõikidest metssea kui suurulukiga kaasnevatest kohustustest ja lubadusest teha koostööd senises vormis.

See on loogiline ja juhtub igal juhul, sest jahiseltsid on kollektiivsed organisatsioonid, mis tegutsevad põhikirja ja õigusaktide sh jahiseaduse alusel. Loomulikult toetab sellisel juhul koostöö lõpetamist ka katusorganisatsioon EJS ja leiab uued koostöö vormid, aga juba ilma senise vastutuseta.

 Kas aga metsa- ja maaomanike organisatsioonid on valmis üle võtma kõik jahimeeste kohustused, kõik need lepingud VTAga nii proovide võtmise, matmiste, konteineritesse toimetamise, külmkappide ja konteinerite haldamise ja vastutava hoiu osas? Kuidas kavatsevad metssigade ohutut esmast töötlust korraldada nn kaasatavad lisajõud?

Otsuste aluseks peab olema seniste meetmete mõju hinnang

Viimaste nädalate taudileidude kaardid näitavad, et Lõuna-Eesti metsades pole katku enam leitud. Kas see on juhuslik või hakkab katk nendes piirkondades taanduma? Alusetute süüdistuste ja spekulatsioonide asemel on meil vaja kogutud andmete sisulist analüüsi. Vaid selle pinnalt saame hinnata kehtestatud meetmete tegelikku mõju ja otsustada, kuidas edasi.

Omalt poolt lubame, et jahinduse sektor panustab endiselt oma võimete kohaselt, kuni kehtib koostöös riigiga ülesehitatud süsteem ja sellest tulenevad kokkulepped.

Margus Puust
EJS president

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised