Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 31. august 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Komisjon kinnitas tauditsoonide piirid saartel

Euroopa Komisjon kinnitas tauditsoonide piirid saartel
Foto: internet
Seoses sigade Aafrika katku diagnoosimisega Saaremaal nii kodu- kui metssigadel laiendas Euroopa Komisjon seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutsoone ka saartele. III tsoon kehtestatakse Saaremaal Pihtla, Valjala ja Laimjala vallas, ülejäänud Saaremaa valdadele on kehtestatud II tsoon ning Hiiumaal puhvertsoon.

Uue tsoneerimise otsusega jääb kolmes Saaremaa vallas kolmandasse piirangutsooni peale taudistunud farmi veel kaks suurt seakasvatust. Teine piirangutsoon laieneb kõigile ülejäänud Saaremaa valdadele, kuhu jääb kokku 13 seakasvatust. Esimese tsooni laienemine Hiiumaale tähendab, et  kõiki kütitud metssigu, kelle liha soovitakse turustada, tuleb uurida sigade Aafrika katku välistamiseks.

Seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud kitsendused II-III tsoonis:

Kõik III tsoonis paiknevad seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all.

Olulisima kitsendusena on III tsoonist lubatud turustada ja eksportida vaid uuritud sigadelt või karjadest pärinevat kuumtöödeldud sealiha ja -tooteid.

Kuumtöötlemata sealiha- ja toodete liikumine on lubatud vaid erimärgistatult ja Eesti piires.

Elussigade liigutamine on lubatud teatud tingimustel range veterinaarjärelevalve all nii Eestis kui teistes liikmesriikides asuvatesse II-III tsooni farmidesse.

Kõik II-III tsoonis kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katkuvälistamiseks.

Lubatud on uuritud metssigadelt pärineva liha ja –toodete turustamine Eestis II-III tsooni piires nelinurkse erimärgistusega.

Olev Kalda sõnul toob teise tsooni laienemine kaasa täiendavad piirangud eelkõige elussigade turustajatele ning kolmanda tsooni laienemisega rakenduvad lisaks piirangud toodangu turustamisel. „See on kindlasti suur löök Saaremaa seakasvatajatele,“ ütles Olev Kalda. „Seakatku jõudmisega Saaremaale ja tsooni laienemisse tuleb suhtuda kui olulisse märki sellest, et taudi leviku peatamiseks tuleb jätkata nii metssigade arvukuse vähendamist kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest.“

Riikliku tauditõrjekomisjoni otsusega on seatud metssigade asustustiheduse lõppeesmärk 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta, mis tuleb saavutada 2017/2018 jahiaasta lõpuks.  II tsooni laienemine Saaremaale tähendab, et kõiki kütitud metssigu tuleb sigade Aafrika katku suhtes uurida. 

Euroopa Komisjoni poolt 2015. aasta novembris avaldatud täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks peale 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud peale viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960