Kindel Käsi OÜ juht Valdis Kaskema võttis tänavuse maasika-aasta kokku sõnadega, et võib rahule jääda aga oleks lootnud rohkemat. „Eks ikka teeb heameelt, kui naabritel läheb kehvemini. Ilm ei võimaldanud tänavu Soome maasikakasvatajatel suuri saake – jaanuaris-veebruaris oli neil lumeta krõbe talv ning kehvad olud kevadel ja sügisel. Meil oli vaatamata ka keerulisele ilmale siiski seis saagihooajaks parem. Oma põldude keskmiseks saagiks sain 7-8 tonni hektarilt, sooviks oli muidugi 10-11 tonni saada aga see ei õnnestunud,“ lausus Kaskema.
Hinnatasemega oli Kaskema samuti rahul. „Kui enne Jaanipäeva oli turul palju Leedu ja Poola maasikat, siis peale pikka Jaanipäeva tekkis turul kaubanappus, mis kergitas koheselt hinda. Ka õigustasid ennast hilisemad sordid,“ ütles Kaskema.
Valdis Kaskema: Maasikakasvatuses on arenguks vaja uusi sorte
Aiandussektor vajab hooajatöölisi. Tuleb kaotada diskrimineeriv palganõue
Maasikad Eestis kiletunnelitesse - geniaalsus või mitte?
Lisaks Kindel Käsi OÜ perele, Helen ja Valdis Kaskemale, esinesid koolituspäeval ka kolleegid-äripartnerid Hollandist ja Eestist. Nii rääkis taimetootmisest Hollandi ettevõtte Rapo B.V. omanik ja juhataja Werner Hack. Väetamisteemat lahkasid Mivena B.V. väetisetootmise ettevõtte omanik ja juhataja Louis de Kort ja Mivena B.V. müügijuht, marjakultuuride spetsialist Stefan Hoefnagel, Milline võiks olla Eesti marjade perspektiiv maailmaturul, sellest rääkis Berry Group OÜ marjade vahendusega tegeleva ettevõtte osanik ja Organic Estonia idee üks algatajates Siim Kabrits,
Taimekaitsealaseid teadmisi jagasid Baltic Agro ASi taimekaitse spetsialistid Ene Kiudsoo ja Indrek Teder. Kindlasti käsitleme tänaseid teemasid ka pikemalt Äripäeva septembri kuu põllumajanduse erilehes.