Viljelusvõistlus 2016 - parimad põllud, suurimad saagid, targemad põllumehed

Viljelusvõistlus 2016 - parimad põllud, suurimad s
Viljelusvõistlus 2016 - parimad põllud, suurimad saagid, targemad põllumehed

Tänavu on Viljelusvõistlusel osalemas 42 põldu. Lisaks rapsile, nisule, odrale ja rukkile, on uue kultuurina lisandunud hernes.

Võrreldes eelnevate aastatega kujunes Viljelusvõistlus 2016 läbi aastate kõige erinevamates Eesti piirkondades toimuvaks. Nimelt on haaratud seekord võistlusega samal aastal kõik Eesti kaugemad nurgad: Kirde-Eestis Maidlas Henry Tammann, Kagu-Eestis Räpina kandis Argo Must ja Erki Oidermaa, Edela-Eestis Häädemeestel Mihkel Vainula ja Loode-Eestis Hiiumaal Toomas Remmelkoor. 

Kui traditsiooniliselt peetakse parimaks viljakasvatuspiirkonnaks Kesk-Eestit, siis käies võistluspõlde vaatamas, jäi mulje, et ka nendel "äärealadel" on võimalik väga heal tasemel taimekasvatusega tegeleda, sest sealsed põllud ei jää millegagi alla parema mullastikuga piirkondadele.

Vanad taastulijad ja noorem põlvkond. Huvitav on ka see, et võistlusele tulid välja sellised osalejad, kes mitmeid aastaid tagasi proovisid ja on nüüd tagasi, kas noorema põlvkonnaga või ise. Näiteks Leino Tammann osales viljelusvõistlusel 2005. aastal talinisuga. Siiani on meeles tema hõredavõitu, kuid väga suurte peadega nisu. Nüüd on võistlusel tema poeg Henry Tammann talirapsiga. Vaadates lisaks Tammannite talirukist võib öelda, et ka see oleks võistlusel üks parimate hulka kuuluvatest olnud.

Arne Ojasalu Valtu Talust osales samuti aastal 2005. Nüüd on ta osalemas talirukkiga koos noore kolleegiga Raido Laes. Ilus talirukki põld Rapla ja Kehtna vahel suure tee ääres jäi silma juba sügisel. Mehed tunnistasid, et midagi erilist sellel põllul ei teinud, kuid järgmiseks aastaks lubasid rajada hübriidsordiga võistluspõllu.

Koidula Liis Torma POÜst on osalenud varasemalt aastatel 2007 ja 2009. Sellel aastal oli tal aga kevadel üks ilusamaid talinisu põldusid. Paljud kurtsid maikuu põua kahjustust, siis sealne põld oli oskusliku eelvilja ja agrotehnika valikuga hästi niiskuse puudusele vastu pidanud.

Kogemus loeb. Osad agronoomid nagu Tõnis Riisk, Heiki Aren ja Villu Kärmas ning varasematest osalejatest ka Urmas Uustalu on võistelnud mitmete erinevate ettevõtete põldudega. Ikka ja jälle edukalt, mis näitab seda, et taimekasvataja oskused ja kogemused on väga olulised. Tingimused ja kasvukohad määravad väga palju, kuid tasemel mehed oskavad hästi esineda ka erinevates oludes.

Esmakordselt osalejaid on mitmeid. Eriti hea meel oli noorte, esimesi aastaid ametis olnud võistlejte üle nagu Erik Paalman, Liis Köörna, Martin Salu jt. Nende põllud ei jäänud väljanägemiselt sugugi alla vanemate kolleegide tasemele.

Taimekaitse kõrgel tasemel. Kui teha üldistusi viljelusvõistluse põldude agrotehnika suhtes, siis saab öelda, et üks tugevaim osa on taimekaitse. Veidi vähem tasakaalus on taimede toitumine. Erinevatel taimekaitsefirmadel on Eestis tugev esindatus ning kõigil põldudel oli näha, et taimekaitse tase oli kõrgel tasemel. Näiteks fungitsiide kasutati kaks ja paljudel nisudel ka kolm korda. Samas võib jääda taimel puudu toiteelemente ning kolmekordne fungitsiid ei anna efekti, kui seda ei toeta täiendav väetamine.

Üldistatult võib öelda taoliselt, et kuni 3 t/ha terasaaki saab ka ilma fungitsiidita. Saagitaseme 4-5 t/ha saamiseks peab kasutama 100-120 kg/ha lämmastiku ja vähemalt 1 kordse fungitsiidiga. 6-8 t/ha saagi saamiseks peaks kasutama ka 2 kordset fungitsiidi, kuid siis peab ka N tase olema 150-200 kg/ha. Kolmandat fungitsiidi pole üldjuhul otstarbekas kasutada kui planeeritav saagitase jääb alla 8 t/ha ehk taimel kasutada olev lämmastik on alla 200 kg/ha, seda siis nii orgaaanilise väetise, mineraalseväetise ja eelkultuuri järelmõjuna. Loomulikult peavad siis ka teised makro- ja mikroelemendid vastavalt tasakaalustatult taimede toitumisele kättesaadavad olema.
Enamus viljelusvõistluse põldudel kasutati mitmetel kordadel koos taimekaitsetöödega lehtede kaudu täiendväetamist mikroelementide segudega ja biostimulaatoritega.

Taimede mittetasakaalustatud toitumisele andsid ebasoodsa aluse juba eelmise aasta suured rekordsaagid. Nende tulemusel anti mulda suured põhukogused, mis lagunemisel kasutasid ära suure hulga lämmastikust. Tekkis lämmastikupuudus juba sügisel, eelkõige nendel, kes ei kasutanud põhu lagundamiseks lisalämmastiku. Lisaks oli taliviljade külvijärgne periood põuane ning mitmel pool jäid seemed, eriti peened rapsiseemned põhu sees idanenemisel kuiva kätte.

Uus kultuur. Kultuuridest on võistlusel esimest korda põldhernes. Põllud on väga ilusad ja loodame, et ka kombainitud numbrid tulevad kõrged. Huvitav on näha, kas väikeste kulutustega põldhernes suudab tulukuselt ületada juba aastaid eesotsas olnud talirapsi põldusid? Järgmisel aastal ootame võistlema ka põldoa põlde.

Kokkuvõttes peab ütlema, et rekordsaake sellel aastal arvatavasti ei ületata. Põllud on küll ilusad, kuid maikuu sademete puudus ja kuumus jätsid saagikuse arvatavasti 1-2 t/ha eelmisele aasta tulemustest madalamaks. Kuna aga sellel aastal püüame enam hinnata lisaks saagikusele ka kvaliteeti ja tulukust, siis tulemused tulevad kindlasti huvitavad ja õpetlikud.

Margus Ameerikas
arendusdirektor
Baltic Agro AS

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised