Ants-Hannes Viira: See kriis ei jää viimaseks aga midagi saab siit õppida küll

Ants-Hannes Viira: See kriis ei jää viimaseks aga
Ants-Hannes Viira: See kriis ei jää viimaseks aga midagi saab siit õppida küll

Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira ütles täna Müüriku Farmer OÜ tegevuse lõpetanud farmis toimunud pressiseminaril, et olgu olukord ükskõik kui keeruline, siis fundamentaalsed asjad ei muutu.

„Viimasel 9. aastal olen seda teemat uurinud. Midagi uut sektori struktuurimuutustes ei ole. Eelmisel kümnendil Eesti põllumajanduslike majapidamiste arv vähenes ca 30 000 võrra. Tegu on statistiliste näitajatega. See kõik oli eelkõige seotud omandi- ja põllumajandusreformidega,“ selgitas Viira. „Viimastel aastatel on põllumajanduslike majapidamiste arv olnud stabiilne. Ettevõtted lõpetavad eelkõige seepärast, et perefirmade juhid on pensionieas ja kerkib üles küsimus, kes ja kas jätkab majandamist. Lisaks on oluline ettevõtte suurus, kas see ettevõte suudab pere ära majandada? Need tegurid on sarnased ka teistele Euroopa Liidu riikidele.“

Eesmärgiks eksport. Me näeme, et ettevõtjate arv väheneb – lõpetavad nii noored, kui suured, kui need kes on kõvasti investeerinud kaasaegsesse tehnoloogiasse ja see ei ole tüüpiline, see on puhtalt kriisist tulenev. „Laias laastus saab öelda, et 10 000 lehma ja 100 000 siga on vähem, ilm on sama kehv nagu ikka, seda ka järgmisel aastal – aga fundamentaalsed asjad ei ole muutunud. Maailmas kasvab rahvaarv ja meil Eestis on ikka miljon hektarit põllumajanduslikku maad. Maad on ühe elaniku kohta palju, seega on selge, et põllumajandus peaks olema suunatud eelkõige ekspordile. Mõned piimatootmisettevõtted on läinud üle teravilja- või lihaveisekasvatusele ehk on olemas alternatiivsed tegevusalad, millele ümber spetsialiseeruda. Maaressursi seisukohalt on murekoht see, et majanduslikult võttes on nii, et 1000 hektari kohta annab 1 piimatootja umbes 21 töökohta, teraviljakasvataja umbes 7 ja lihaveisekasvataja umbes 11 töökohta. Lisandväärtuse näitajate põhjal 1000 hektari kohta loob piimafarm 2,5-4 korda rohkem lisandväärtust kui lihaveisekasvataja,“ rääkis Viira. 

See kriis ei jää viimaseks. „See, et põllumajanduslike majapidamiste arv taas kiiresti väheneb, annab märku, et meil ei ole praegu tegemist nö tavapärase strukturaalse muutumisega, vaid kriisiga, kus mõjutegurid ja ettevõtjate valikud on tavapärasest teistsugused,“ ütles Viira. Ta tõi ka võrdluse meie naabermaadega. „Kui võrdleme Eestit Läti ja Leeduga, siis võrreldes 2013. aasta lõpuga on meil piimalehmade arv vähenenud 10,7%, Leedus 5,5% ja Lätis vaid 2,5%. Samas on piima kokkuostuhinnad seal olnud madalamadki. Murelikuks teeb, et piimalehmade ja sigade arv on Eestis palju vähenenud. Turud ja turuhinnad võivad kosuda, kuid piimalehmade ja sigade arv ei taastu nii kiiresti. Seega, taastuvatest turgudest võidavad enam need, kes pole karja nii palju vähendanud,“ selgitas Viira.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised