Noorkõiv: Veised võib ju kaotada, kuid metaaniprobleem sellest ei vähene

Veised võib ju kaotada, kuid metaaniprobleem selle
Veised võib ju kaotada, kuid metaaniprobleem sellest ei vähene

Hiljuti “Maamajanduses” ilmunud artiklis arutles Maaülikooli teadlane Marko Kass teemal, et mida küll peale hakata veiste igavese nn metaaniprobleemiga – kas aitaks asja kontrolli alla saada “lehmapeerumaks” või tuleks leida veistele sööt, millega gaase vähem tekiks. MTÜ Liivimaa Lihaveis juhataja Katrin Noorkõiv leiab, et mahedatel rohumaadel kosuvate veiste süüdistamine keskkonnasaastamises on vildakas ja lühinägelik.

Veised, keda karjatatakse rohumaadel, ei saa kuidagi osaleda ulatuslikus kasvuhoonegaaside  tootmise protsessis. Vastupidi, rohumaadel kasvanud maheveised tagavad näiteks süsihappegaasi sidumise mulda, mis on vajalik selleks, et mulla viljakus säiliks ning selles kasvaksid taimed. Juba 2005. aastal Suurbritannia Mulla Ühingu tellimusel läbi viidud uuring näitas, et rohumaa suudab siduda 670 kilo süsinikku ühe hektari kohta. See tähendab, et kogu Suurbritannia lihaveise- ning pool piimakarjakasvatusest tulevast metaanist tasakaalustatakse ainuüksi rohumaadel karjatamisega. Kuna rohusööjad mäletsejad loomad aitavad vähendada kasvuhoonegaase läbi süsiniku mulda sidumise, on nad muutumas kõige keskkonnasõbralikumaks lihaliigiks inimese toidulaual.

Metaaniprobleemi kontekstis on rohumaaveiste roll väga väike. Põllumajanduses toodetakse vaid 10-12 protsenti metaanist, ülejäänud osa aga tuleb  inimtegevuse tagajärjel ning kasvõi näiteks riisipõldudelt. Kümnest protsendist põllumajanduse arvelt tulevast metaanist enamiku annab sealäga ja piimakarjakasvatajate sõnnikuhoidlatest eralduv metaan. Seega kui ka kõik veisekarjad hävitada ja lihaveiste kasvatamine üldse ära lõpetada, siis ei lahenda see metaaniprobleemi märkimisväärselt mitte kuidagimoodi.

Võõrutame lehmad mäletsemisest?

Tõsi on see, et veiste maos metaani tekib. Samas on unikaalse neljakambrilise maoga veis ainuke loom inimese toidusüsteemis, kes suudab ise vaid taimi süües toota inimese toidulauale liha ehk valku. Keskenduma peaks just sellele positiivsele aspektile ning alles seejärel mõtlema, kas ja kui suurt rolli üldse omab maheveiste metaaniväljastus mäletsemise kaudu. Sellise analüüsiga maailmas teadlased ka tegelevad.

Selge on see, et loodusseadusega paika pandut pole võimalik ega ka otstarbekas muuta. Kui veis on ette nähtud sööma heina ja silo, siis ettevõtjate raha kulutamine uuringutele tuvastamaks, et äkki on mäletsejat võimalik sööta millegi kardinaalselt erinevaga, mis tekitaks vähem gaase, pehmelt öeldes raha raiskamine.
Mäletseja, kes heina ja silo ei söö, poleks ju enam veis, vaid mingi piima- või lihatootmise robot! 

Vähesel määral aga saab söödaratsiooniga muuta metaani väljastamise kogust. On uuringuid mis näitavad, et pidev soolakivi olemasolu karjamaal võib vähendada metaani väljastamist või et metaaniväljastuse kogust mõjutavad isegi karjamaal lendavad mesilased. Mõned uuringud ja katsed on toonud välja ka asjaolu, et veiste regulaarsem roteerumine karjamaal värskema rohu peal vähendab samuti metaani väljastamist. Oluline on märkida, et FAO viimane raport toob välja asjaolu, et metaani tootmine on jäänud viimasel ajal stabiilseks. Samal ajal on aga veiste arvukus planeedil Maa jõudsalt suurenenud.

Selle asemel, et juurelda maheveiste keskkonnaohtlikkuse teema üle ning otsida ideid, kuidas võidelda loodusseaduste vastu, tuleks teadlastel vaadata laiemat pilti ja näha positiivseid aspekte, mida maheda veiseliha tootmine kaasa toob. See rikastab meie toidulauda puhta ja looduslikult kasvanud tootega ning selle liha tootmine ei ole kuidagi keskkonnaohtlikum näiteks sealiha või piima tootmisest. Teadlased saavad töötada ettevõtjatega koos, kuid seejuures ei tohi teadlane eraldada detaili tervikpildist, vaid nägema probleeme kompleksselt. Piltlikult öeldes – kui me käseme kirbul hüpata ja iga hüppega eemaldame temalt ühe jala ning kui ilma jalgadeta kirp enam meie käsu peale ei hüppa, siis me ei saa järeldada, et ta kuuleb jalgadega.

 

Katrin Noorkõiv
juhatuse liige
MTÜ Liivimaa Lihaveis

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised