Põlluinfo: Suviraps vajab koristamist ja taliraps korralikult väetamist

Põlluinfo: Suviraps vajab koristamist ja taliraps
Põlluinfo: Suviraps vajab koristamist ja taliraps korralikult väetamist

Eelmise nädala ilusad ilmad on aidanud kõvasti koristamisele kaasa. Suvirapsi koristusega on alustatud ning ka põlduba koristatakse. Kahjuks pole jõutud veel kõike teravilju koristada, siin seal Eestis on näha koristamata põlde. Loodetavasti ilm soosib koristust, sest iga kaotatud koristuspäev põhjustab teraviljal kvaliteedi langust.

Pikale veninud koristus soodustab pähikutel nõgihallitusseente arengut, mõnikord suureneb ka üldtoksilisus, samuti toimub valminud vilja intensiivne asustamine Fusarium seentega. Endise Eesti Maaviljeluse Instituudi (praegu Eesti Taimekasvatuse Instituut) poolt läbiviidud katsed on näidanud, et koristatud teraviljast umbrohuseemnete, peentera ja prahi, samuti purunenud ja vigastatud terade võimalikult kiire väljasorteerimine on oluline vilja toksilisuse tekkimise vältimiseks.
Koristatud viljas võivad umbrohuseemned käivitada vilja riknemise ahelreaktsiooni. Mida lühem on aeg koristamise ja kuivatamise ning eelpuhastamise vahel, seda väiksem on võimalus hallitusseente paljunemiseks ja toksiinide tekkeks. Eriti tähtis on kuivatatud viljast puhastada välja väikesed, alla 2mm läbimõõduga ja vigastatud terad, kuna osa peenterast võib olla fusarioosne ja mürgine.

Suvirapsi koristamine

Nagu teraviljadelgi on sel aastal paljudel põldudel probleemiks umbrohtumus. Õnneks pole kõikjal asi nii hull ja saab hakkama ka lisakulutusteta, samas mõned põllud on tugevalt umbrohtunud, suured maltsad, pujud ja taliraps, mis on üle kasvanud ja täiesti roheline, võivad takistada oluliselt koristustöid. Et selliseid põldusid oleks võimalik koristada, tuleks kasutada desikante. Rapsil võib kasutada nii Reglone Super’it (150 g/l dikvaat) kui Diqua’t (dikvaat 200 g/l). Dikvaat mõjub taime roheliste osade kaudu. Tooted ei mõju mulla kaudu ega oma mõju järgnevatele kultuuridele. Desikantide kasutamise õige aeg on, kui ülemise osa kõtradel on enamik seemnetest pruunikirjud, mõned veel rohelised, maksimaalselt 10%, kuid need on tugevad ja vetruvad/painduvad. Keskmise osa kõtradel on 80-90% seemnetest pruunid ning alumisel osal on enamik seemnetest mustad. Ajaliselt peaks selline pilt olema umbes 7-10 päeva enne prognoositavat koristust. Koristamist peaks alustama kui seeme on küps, värvunud mustaks ja niiskusesisaldus ideaalis 12% ja 15% vahel. Reglone Super’i kulunorm 2,0-4,0 l/ha, Diqua 3,0 l/ha. Ooteaeg mõlema toote kasutamisel 7 päeva. Tooted on vihmakindlad 15 minuti möödudes.

Koristuseelseks närvutamiseks võib kasutada ka glüfosaate, välja arvatud need, kes on ühinenud keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) nõuetega. Näiteks Roundup FL 540lubatud kulunorm 2,0-2,5 l/ha, see toode on küll kiiretoimelisem, kuid ikkagi mõjub aeglasemalt kui desikant. Lisaks võib juhtuda, et sellise normi juures suured ja võimsad umbrohud on väga vastupidavad ja tooted lihtsalt ei hävita neid. Kulutuste optimeerimiseks on ilmselt hea teha sel juhul segu glüfosaadist ja desikandist, et kiirendada närvutamisprotsessi.

Sõltuvalt umbrohtumusest võib paagisegus kasutusnorme vähendada 1,5-2,0 l/ha Roundup FL 540 + 1,5-2,0 l/ha Reglone Super. Paha ei tee kasutada lisaks märgajaid, suuremat vee kogust ning suuremat survet pritsimisel, et toimeained jõuaksid ka allapoole. Roundup FL 540 kasutamisel ooteaeg 10 päeva, teistel glüfosaatidel tavaliselt 14 päeva. Et varem valminud kõdrad ei avaneks enneaegselt, võib lisada toodetele 0,5 l/ha kleepainet Aventrol.

Talirapsi toiteainevajadusest

Taliraps kasvab jõudsalt ja kuna eelmine nädal sai kirjutatud taimede kasvureguleerimisest (nädal 36), on siinkohal hea meelde tuletada, et raps, kui suure toitainetevajadusega kultuur, kasutab hea meelega ära ka lehe kaudu antavaid toiteelemente. Mõningatel juhtudel on see ainuke võimalus, kuidas anda teatud elementi, kuna mulla pH ei pruugi toetada teatud toiteelementide kättesaadavust mullast. Kui on aga piisavalt toiteelemente mullas ja nende kättesaadavus on hea, pole leheväetised üldjuhul vajalikud.

Põhiväetised antakse enamasti koos külviga, samuti väävel ja magneesium. Sageli sisaldab põhiväetis ka boori, kuid rapsi vajadus on sageli suurem kui põhiväetisest saadav elemendi hulk.

Kaalium on talve ja külmakindluse seisukohalt üks olulisemaid elemente. Kaalium soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning talve- ja külmakindlamad. Kui põhiväetisega ei saanud taimed piisavalt kaaliumi, on võimalik kasutada kaaliumi sisaldavat leheväetist Krista K Plus (N 13,7%, K2O 46,3%), Krista SOP (K2O 52% ja S 18%) ja Viva Gel 10-10-50+ME. Väga hea on kombineerida erinevaid leheväetisi omavahel, nt Kristalon Yellow, kus on kõrge fosfor juurestiku arengu soodustamiseks ja Viva Gel 10-10-50 või Krista K Plus kõrge kaaliumisisaldusega, talvekindluse suurendamiseks või nt Krista MAP (N 21%, P2O5 61%) + Krista K jne.

Väävlit vajab taliraps 3 tonni saagi moodustumiseks 30-40 kg/ha. Väävlipuuduse avastamine hooaja alguses on väga oluline, sest raps on eriti tundlik väävlipuuduse suhtes. Sellega seoses võib tekkida märkimisväärne majandusliku tulu kaotus. Esimene tunnus algab noorematest lehtedest, kus lehed muutuvad kollaseks (marmorjaks), kollasus algab lehe servadest. Teine väga selge tunnus ilmneb õitsemisel, kus õied on väikesed ja kroonlehed kahvatu värvusega. Väävel soodustab õitsemist, ühtlasemat valmimist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust. Lehe kaudu saab väävlit anda lisaks YaraVita Thiotrac’ga (N 200 g/l, S 300 g/l), Hefe Efect S (N 207 g/l, S 300 g/l) või kompleksmikroväetisi väävliga Profi Raps, Hefe Doctor S, Boson.

Magneesiumi tarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel, 3 tonni saagi saamiseks tuleks anda 20-30 kg/ha magneesiumi. Magneesiumipuudus tekib muldades, mis saavad suures koguses kaaliumväetist ning esineb sageli happelistel ja liivmuldadel. Magneesiumi puuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest. Magneesium soodustab paremat kasvu, soodustab õitsemist ja ühtlasemat valmimist, suurendab saagikust ning seemnete õlisisaldust. Lisaks põhiväetisele saab magneesiumi anda ka lehe kaudu nt magneesiumsulfaati Krista MgS (S 13%, MgO 16%), EPSO Top (S 14%, MgO 16%) või kompleksmikroväetisi nagu YaraVita Brassitrel, YaraVita Gramitrel, Profi Basis Plus, Boson, Hefe Doctor S, Epso Combitop, Epso Microtop.

Boor’i vajab raps umbes 400-500g/ha. Booripuudus on suurem muldades, millel on kõrge kaltsiumi sisaldus ehk kõrge pH-ga mullad. Tingimata tuleks anda boori värskelt lubjatud muldadele. Boor vähendab taimede kadu talvitumisel, soodustab nende kasvu ja suurendab toitainete omastamise võimet ning valmistab ette kiiret kevadist narmasjuurte arengut. Tänu boorile on taimedel rikkalikum õitsemine, ühtlasem valmimine, saagikus ning seemnete õlisisaldus. Booripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Boori on soovitav lisada näiteks koos kasvuregulaatoriga paagisegusse 1,0-2,0 l/ha Profi Boor 150 (B 150 g/l), YaraVita Bortrac (N 65 g/l, B 150 g/l), Foliarel QS 21% Boor (B 210 g/kg), samuti võib kasutada mõnda boori sisaldavat kompleksmikroväetist nagu Boson, YaraVita Brassitel PRO, Epso Microtop, Profi Raps, Hefe Doctor S, Hefe+ALFA jt.

Mangaan’i vajadus rapsil on umbes 750-1250g/ha. Mangaan aktiviseerib ensüümide toimet ning fotosünteesi. Alandab nitraatide sisaldust seemnetes ja suurendab proteiini sisaldust. Mangaanipuudus võib põhjustada ähmaseid kollaseid laike esmalt hiljuti täissuuruse saavutanud noorematel lehtedel. Lehtedel võivad tekkida kärbunud täpid ning rapsi kasv võib pidurduda ning hilineb kõtrade täitumine. Sageli võib segi ajada selle magneesiumipuudusega, kuid viimase puhul tekib lehtedel punetus. Mangaanivajaduse rahuldamiseks sobivad tooted on Profi Mangaan-nitraat(N 110 g/l, Mn 235 g/l), YaraVita Mantrac Pro (N 69 g/l, Mn 500 g/l), Hefe+ALFA (N 2 g/l, Mn 300 g/l, Cu 84 g/l, Zn 200 g/l) jt.

Lisaks vajab raps vaske 50-100 g/ha, tsinki 200-400g/ha ja molübdeeni 10-15g/ha.

Tiiu Annuk
agronoom-nõustaja
Scandagra Eesti AS
www.scandagra.ee

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised