Taanimaa seemnekasvatus kõrgel tasemel

Taanimaa seemnekasvatus kõrgel tasemel
Taanimaa seemnekasvatus kõrgel tasemel

Tänavu suvel oli Eesti põllumeestel hea võimalus külastada Taanis Nordic Seed'i seemnekeskust.

Nordic Seed on asutatud 2008. aastal kahe kohaliku sordiaretusfirma liitumisel ja kuulub Danish Agro gruppi, kel on 84,2% osalus firmas. 15,8% kuulub Vestjyllands Andel'ile.

Meie põllumehed võtsid vastu Jens Lund Pedersen ja Brian Bacher Pedersen. Nemad näitasid meile Nordic Seedsi Holeby's asuvat seemnekeskust ja sealseid katsepõlde, sest meie põllumeeste eesmärgiks oli tutvuda uute teravilja sortidega. Katsepõllud olid muljetavaldavad, taimed tugevad, viljapead suured.

Seemnekeskuse katsepõllud olid suurepärased
Seemnekeskuse katsepõllud olid suurepärased

Sortide katseid tehakse erinevates kohtades, Taanis kolmes kohas, aga ka näiteks Uus-Meremaal. Sellest aastast lisandus ka rukkiaretus Saksamaal, kus rõhk on eelkõige hübriidsortidel. "Üheks eesmärgiks on lisaks suure saagi saamisele ka see, et rukist saaks kasutada biogaasi tootmisel," ütles Pedersen. "Eestis on meie koostööpartneriks Kuusiku Katsekeskus. Lisaks kontrollitakse meie sortide talvekindlust ka Lätis."

Koostööd tehakse võrdluskatsete näol nii Baltikumis, kui Soomes, Poolas ja Prantsusmaal.

"Tegeleme ka teiste aretajate sortide katsetamistega, siin teeme koostööd kõigi suuremate aretajatega, nagu näiteks Syngenta või KWS. Katsed oleme teinud näiteks maisi ja rapsiga," selgitas Pedersen.

Brian Bacher Pedersen selgitas, kus ja kuidas tehakse katseid.
Brian Bacher Pedersen selgitas, kus ja kuidas tehakse katseid.

Katsekeskus üllatas nii kaunite põldude kui oma suurusega

Jens Lund Pederseni sõnul on keskuse all maad kokku 1600 hektarit. "Sellele alale olema igal aastal loonud katselapid 200 hektari suurusele alale, see tähendab seda, et oleme loonud sobiva külvikorra, sest ühel ja samal alal ei saa ju igal aastal külve teha. Nii, et katselapid on igal aastal uues kohas, jäädes ikka meie territooriumile," ütles Jens Lund Pedersen. "Kokku on katselappe talinisul 13000, nende puhul on läbi aastate näha kasvu, sest 2010. aastal oli meil vaid 6000 katselappi. Odral on 14500 katselappi ja see on stabiilne. Kokku on Nordic Seed'il Taanis 55 000 erinevat katselappi ja 6000 Saksamaal."

Jens Lund Pedersen tõi Taani kohta välja huvitavaid fakte.
Jens Lund Pedersen tõi Taani kohta välja huvitavaid fakte.

Huvitavaid fakte Taanimaast

Kuigi Taani on meile lähedal, siis ega me sellest maast just palju ei tea. Seepärast rääkis Jens Lund Pedersen meie põllumeestele olulistest faktidest, mis võimaldasid meil ennast Taani põllumeestega võrrelda. "Taani pindala on sama suur kui Eestil aga siin peab ära elama 5,7 miljonit inimest. 10 000 põllumeest on selliseid, kes on tööl põhikohaga ja vaid põllumajanduses tegevad. 28 000 on poole kohaga nö hobipõllumehi. Need kellel põllumajandus on põhitööks, sel on 180 ha keskmine põldude suurus. Hobipõllupidajate keskmine on aga 70 hektarit. See on väike võrreldes Eestiga. 6000 farmerit omavad põlde ka mujal maailmas sh Eestis," loetles fakte Pedersen. "Loomi on meil palju, 560 000 lüpsilehma on Taanis ja see on stabiilne püsinud siiani, toodang on samuti stabiilne. Väikeseid vähenemise märke on aga ses sektoris näha. 12,3 miljonit siga on Taanis ja 30 miljonit põrsast toodetakse aastas, kellest 12 miljonit läheb ekspordiks Poola ja 18 miljonit lõpetavad oma elu Taanis."

Maade teema on alati huvipakkuv, nii vastas Pedersen meie põllumeeste küsimusele põllumaade kohta, et Taanis on 2,65 miljonit hektarit põllumajanduslikku maad, millest 6%  ehk 180 000 ha on mahemaad. "1,5 miljonit hektarit on teravilja all ja teravilja keskmine saak on 6,8 t/ha. Kogusaak oli 10 miljonit tonni 2015. aastal, millest vaid 2 miljonit tonni eksporditakse, ülejäänud läheb suures osas oma loomade söödaks," lausus Pedersen.

Tänavune aasta on ka Taanis ebatüüpiline olnud viljakasvuks. "Kuigi kliima on üldjuhul Taanis vilja kasvuks hea, siis sel aastal oli meil kevadel väga pikk kuivaperiood. Mais tuli 5-7 mm vihma. Nii on juhtunud kord 20ne aasta jooksul. Siinne piirkond on üks viljakamaid Taanis, siin on tihti talinisude saagid 10 t/ha, suviotrade saagid 7-8 t/ha," selgitas Pedersen ning ütles veel, et taliotra kasvatatakse Taanis 120 000 hektaril ja suviotra 600 000 hektaril aga suvinisu vaid 25 000 hektaril. "Enamus aastatel ei ole talivilja talvitumine probleemiks, sest kliima on pehme. Talinisu kasvatatakse pea 550 000 hektaril."

Õppereisi Taani korraldas Baltic Agro AS.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised