Maisi koristamise aeg on kätte jõudnud

Maisi koristamise aeg on kätte jõudnud
Maisi koristamise aeg on kätte jõudnud

Septembri teises pooles on aeg hakata koristama maisi. Häid soovitusi ja tähelepanekuid tänavuse saagiaasta kohta jagavad Siim ja Hindrek Older Older Grupp OÜst.

Varajased sordid on jõudnud vahaküpsesse faasi. Õnneks ei ole olnud öökülmasid ning taimed ei ole veel kahjustunud, mida varasematel aastatel on juhtunud. Sellel aastal on maisikasv ja küpsemine jätkunud ja seda aega vajavad eriti hilised sordid. Eelneva 2 nädala jooksul arenesid edasi tõlvikud. On tähelepanuväärne, et septembrikuu teisel poolel suurenes saak veelgi seda tõlviku arvel. Septembris muutub maisi kuivainesisaldus 1 nädalas keskmiselt 2-3%.

Maisi kuivainesisaldus on praegu erinevatel sortidel 22 - 29 %, pärast öökülma võib see tõusta 33 – 35 %,  mis on sileeruvuse seisukohalt väga soodne (väheneb mahla väljavool, paraneb sileeruvus, suureneb silo maitsvus jt). Kuid samas suureneb oht, et mais avamisejärgselt rikneb ja silo lõikepind võib kuumeneda, sest külmavõetud maisil hakkavad kiiresti arenema seenhaigused ja tekib nähtav hallitus. Nii, et peale korralikke -5 kuni -6 kraadiseid külmasid on aega maisi koristada 1 nädal.

Maisi kuivainesisaldus on 22-29 % hetkel.
Maisi kuivainesisaldus on 22-29 % hetkel.

Ka sellel aastal on hästi kasvanud standardsort ’Crescendo’, ületades tihti samaväärseid teisi sorte oma varasusega ja stabiilse tõlvikute küpsemisega erinevatel aastatel.

Koristatava taime kuivaine sisaldus peaks olema min. 26%. Selle kuivaine juures hakkab suhkur muutuma tärkliseks ning seda energiaallikat ei kasutata ära sileerimisprotsessis, erinevalt suhkrutest, mis käärimise käigus kuni 95% ulatuses mikroorganismide poolt ära kasutatakse. Selleks, et taimes olev suhkrute ja tärklise energia ka piima ja lihatootmises kasutusse jõuaks, peab meie kliimas olema koristatava maisi kuivaine 30%. Piima ja lihatootmiseks vajamineva energia saame maisi seeduvast kiust ja tärklisest, minimaalselt suhkrust.

Koristamise kõrgus on min. 15cm, parim 20-25cm. Taime madalamas osas ei ole palju toitaineid, kuid samas sisaldab see taimeosa palju vett.

Õiget koristamiseaega saama otsustada paljuski tõlviku valmimise üle. Kui tõlviku kattelehtede alt avame, näeme millist värvi terad on. Kui terad on tõlviku otsast kollakad ja veel pehmed, kuid tõlviku keskosas ja allpool ehk tõlviku kinnitumise juures varrele on terad tumekollased ja oranzikad ning terad on pealt sisse vajunud, siis on tõlviku KA juba 50% ringis ning kogu taimel 28%. Vt. Pildid.

Maisi küpsuse astmed.
Maisi küpsuse astmed.

Sõrmega vajutades ei tohiks maisiseemnetest enam piimjat vedelikku tulla. Kui septembri keskpaigaks on tõlvikud ikka valkjad või täiesti valged, siis on tegemist meie kliimas mitte sobiva sordiga või on rängalt eksitud maisi agrotehnikaga või põllu valikuga.

Oluline on jälgida maisi koristamisel heksli pikkust. See peaks olema 20-25 mm ehk teiste sõnadega hekseldada haljasmass peeneks, maisiterad olgu purustatud või muljutud, kuid mitte pudruks. Kettakujulised tõlvikuosad peavad saama muljutud.

Lühemat hekslit peaks kasutama kui mais on kuivainerikkam (üle 33%) ja kui kasutame söödaratsioonis vähem jõusööta ja siloaugud on suhteliselt laiad.

Üle 20 mm heksel on sobilikum olukorras, kus haljasmais on madalama kuivainega, sööt läheb lüpsikarjale ja kasutame söödaratsioonis suuremaid jõusöödakoguseid ning hoidlad on kitsamad.

Maisi- ja rohuheksli paigutamine hoidlasse vajab pidevat tähelepanu ja oskuslikku korraldamist. Haljasmass laotatakse 20- 25 cm paksuse kihina ühtlaselt laiali ja seejärel tallatakse kinni. Hoiduma peab liigsest ( silomaterjali väliselt nähtav märgumine rattajäljes) kui ka vähesest tallamisest ( silovirna pind on pehme).

Sileerimise tempo määrab haljasmassi paigutamise kiirus hoidlasse, mitte hekseldamise kiirus põllul ja heksli transport. Mõlemad tegevused olgu omavahel kooskõlastatud enne tööde alustamist ja kontrollitud firma juhataja poolt.

Maisisilo teravilja osalise asendajana. Missugune on hea maisisilo? Loomulikult on kõige olulisem teada, kas loomad söövad seda meelsasti. Ärme unusta, et 1ha maisilt saame samaväärse kuivainesaagi kui ~3 ha rohusilost ja sama suure koguse toorproteiini 1ha kui keskmiselt rohu silost.

Maisisilo suurimaks  väärtuseks  on kõrge tärklisesisaldus, mis Eesti  tingimustes  kõigub 25-36 %  piires. Seejuures suur osa tärklisest on vatsabakteritest mööduv ja seedub peensooles. Antud tärklise tase vastab ligikaudu näiteks USA maisisilo kriteeriumitele, mida hinnatakse vastavas skaalas keskmisena ja heana. Uued, kõrge seeduvusega sordid nagu 'ACRCADE' (varajane), 'CATHY', 'LG30.209', 'BONNIE' ületavad teisi sorte just kõrge seeduvuse ja tärklise saagiga.

Silo seeduvus on kõrge ületades enamasti 70 % tänu kõrgele hemitselluloosi sisaldusele, mis ületab kuni 2 korda heintaimede vastava näitaja. Samas väljapaistvalt madal on maisi ligniini (2- 4,0 %, oleneb sordist)  kui seedumatu kiu osatähtsus ning see on 3 – 3,5 korda  heintaimede omast madalam.

Aeg teha maisisilo
Aeg teha maisisilo

Maisisilo energeetilise osa koondnäitaja metaboliseeruva energia sisaldus on kõrge  - 10 – 11,5 MJ/kg KA. Kahjuks on proteiinisisaldus madal  7,6 – 9,0 % KA ning selle puudusega peab söödaratsiooni koostamisel arvestama. Samal ajal peab olema teada maisi tärklisesisaldus, et vältida jõusööda (teravilja) doseerimisel atsidoosi ohtu vatsas.

Head maisikoristushooaega soovides,

Siim Older, Hindrek Older
Older Grupp OÜ

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised