Kruuda: Hakkame ise tööle, ärme oota, et keegi meie eest töö ära teeb

Kruuda: Hakkame ise tööle, ärme oota, et keegi mei
Kruuda: Hakkame ise tööle, ärme oota, et keegi meie eest töö ära teeb

TERE piimatööstuse juht Oliver Kruuda kirjutab lahti oma nägemuse, et kuidas koostöös on võimalik palju paremaid majandustulemusi saavutada ja parima õnnestumisel ka Eesti farmeritele Soome piimahinda toota.

Märtsis 2014 konverentsil „Põllumees kui tippjuht” esinedes ütles kindral Ants Laaneots, et meid tullakse kaitsma siis, kui me ka ise näitame üles oma kaitsevõimekust. Parafraseerides tema mõtet piimatootmisse – hakkame ise tööle, ärme oota, et keegi teine meie eest midagi ära teeb.  

Piimaturu olukord on arenenud väga huvitavaks. Veel aprillis kartsime, et piima hind maailmaturul jääb pikemaks ajaks väga madalaks. Neli kuud hiljem on olukord aga hoopis vastupidine. Lõssipulbrit müüakse maailmaturul hinnaga 1900 eur/tonn (interventsiooni hind on 1690 eur/tonn) ja võid hinnaga 4250 eur/tonn (interventsiooni hind on 2200 eur/tonn). Või hinnast omakorda arvestub ka koore hind - kui või tootmiskulud maha lahutada, tuleb koore hinnaks 1900-1950 eurot tonn. Baltikumis müüdi kohaletooduna eelmisel nädalal 40% rasvasusega koort 1900 eurot tonn.

Jaanuaris 2015 käisime Laeva Piimandusühistu juhtidega ja nõukogu liikmetega tutvumas Põlva pulbritehasega. Arutasime, et võiksime eksporti mineva tooraine ümber töödelda pulbriks ja võiks, miks mitte ka kooreks. Ei läinud asjaks.

Juunis 2015 pakkusime Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, et liidame jõud, koondame piima ja osaleme koostöös suures hankes, mis oli suunatud Jaapani turule. Mahuks oli 5000 tonni lõssipulbrit. Oli huvi, aga asjaks ei läinud.

Detsembris 2015 kirjutasime piimaliidu juhtkonnale, kaasates ka konkurentsiameti, et mida võiks teha paremaks, et piimahind tootjale nii pikalt nii madal ei oleks. Näiteks, et kehtestaksime kasvõi piimaliitrile 10 sendise aktsiisi, millest kaheksa senti tasub riik otse tootjale lisaks. Ei arenenud ka see mõte.

Samal ajal olen seda mõtet paljude piimatootjatega arutanud nii suuremas kui ka väiksemas ringis. Suurimaks takistuseks on see, et Põlva tehas kuulub AS Terele. Olen aru saanud, et muidu oleks see plaan igati jumekas. Kahju, et vaid seetõttu loobuvad Eesti piimaühistute juhid oma piimatootjatele makstavast piima hinnast juunis 245 eur/tonn, juulis 266 eur/tonn, augustis 286 eur/tonn ja nüüd september juba 307 eur/tonn.

Euroopa Liidu sekkumisost, teisisõnu interventsiooni ladu on oma olemuselt turuhinna madalama piiri fikseerimine. Et hind ei kukuks madalamale, ostab EL ise turult toodetava toodangu ära.

Jah, tõsi on ka see, et interventsiooni kokkuostu ajal on turuhind veel mõned sajad eurod tonnilt odavam, seda just sellepärast, et siis saab kauba eest kohe raha kätte. Interventsioonilaost oli selle aasta kokkuostu ajal raha ootamine 65 päeva pluss tootmisele kuluv aeg.

Euroopa piimatoodete turg toimib nii, et kui koor/või/pulber on autos ja autouksed kinni, siis valdavalt sooritatakse ka makse dokumentide vastu. Teisisõnu, raharinglus on päris kiire. Aasiasse müügi korral on tihtipeale nii, et kui kaup on kohal ja kontrollitud, sooritatakse makse, aga kuna ainuüksi laev sõidab umbes 45 päeva, ei laeku makse üldjuhul varem, kui 60 päeva pärast.  On ka paremaid näiteid.

Ja nüüd tagasi alguse juurde - head kolleegid, asume ise oma huvide eest seisma! Kõrvaldame turult ekspordiks veereva piima, sest selle hinna tulemusel langes ka Eesti tööstuste kokkuostetav piimahind 180-210 euro juurde tonnist, mis aga on piimatootja jaoks ebaõiglane.

Kui piimaauto sõidab piimakombinaadist mööda, koorem piima peal, mille eest Leedu konkurent maksab 185 eurot tonni kohta, ei saa ka Eesti tööstused muud teha, kui niinimetatud “turuhinda” pakkuda.

Teeme ekspordipiimast pulbri ja või/koore, müüme selle maailmaturule maha ja saame piimarahaks eelduslikult septembris  310 eur/tonn.

Piimaäri on igapäevane, nii farmis kui ka tehases töötatakse ka laupäeval ja pühapäeval. Kui ekspordi piim on saanud sellise põranda, ei ole tõenäolinegi, et siseturule varutav piimahind saaks olla alla selle, sest alati saab ju ka kuivatada ja maailmaturule saata. Vilja ju kuivatatakse selleks ettenähtud kohas, saab ka piima kuivatada.

Ainuüksi selle 600 tonni piima transport, mis praegu Leedu autodega, Valgevene kütusega ja Leedu autojuhiga Leetu sõidab,  -  piimaauto on ka veel ostetud 50% ulatuses Euroopa fondide toel - jätaks tööjõu ja aktsiisi Eesti riigi hüvanguks.

Pulbri ja või maailmaturule tootmine on oma olemuselt pikas horisondis kasumlikum kui värske toorainega väravast väravasse sõita. Seda kinnitavad ka kõrvalolevad tabelid: isegi kui Eesti keskmine piimahind 2014 kevadel oli 401 eur/tonn, tootis pulber ja või veel omakorda 440-460 eur/tonni kohta hinda.

Võimalik saada head hinda. Piimatootjal on täna võimalik oma piimale saada palju paremat hinda, kui turg toorainet müües pakub. Sama meelt on ka Maaelu Edendamise Sihtasutus, mille juhatuse liige on endine piimakombinaadi direktor Andres Vinni, kes teab ja tunneb turgu.

Koostöös on võimalik piimatootjatele töötada välja peaaegu et Soome piimahind. Lätil seda võimalust ei ole, sest seal ei ole nii suurt piimatööstust, kes suudab pulbriks ümber töödelda igapäevaliselt 700 tonni toorainet ja aasta pärast, kui saab teha lisainvesteeringuid pikemaajalistel kokkulepetele tuginedes veel umbes 500 tonni  toorainet, ehk kokku 1200 tonni päevas.

Piimatootja, haara võimalusest ja kujunda ise oma toodangule läbi lisandväärtuse palju parem hind.

 

Oliver Kruuda
TERE ASi juhataja

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised