Põld pildis: Maisipäeval Põlva Agros jagati olulist teavet maisikasvatajale

Maisipäeval Põlva Agros jagati olulist teavet mais
Maisipäeval Põlva Agros jagati olulist teavet maisikasvatajale

20. septembril toimus nüüd juba traditsiooniliseks saanud maisipäev. Seekord oli valitud põllupäeva asukohaks Põlvamaa, Põlva Agro OÜ tootmispõld.

Maisikatse oli rajatud ligi 30 hektarilise tootmispõllu 5-hektarilisele lapile. Katses olid Syngenta sordid SY Nordicstar, SY Feeditop ja Drim ning rakendati Yara väetamisprogramme. Palju abi oli Põlva Agro taimekasvatusjuhist Taivo Molokist, tänu kellele kogu katse üldse toimuma sai. Osalejaid oli 70 ringi ning kõik soovijaid said kaasa katset ja osalejate firmade maisiga seotud teenuseid ning tooteid tutvustava broðüüri.

Õppepäeval räägiti põhjalikult erinevatest Syngenta sortidest ning katsetulemustest. Syngenta esindajatena olid katsetulemusi selgitamas nii Kaupo Suik, Arnoldas Cepele kui ka Jaanika Mirka. Syngenta viis katsepõllul läbi ka herbitsiidikatse tootega Elumis, eesmärgiks võrrelda erinevate kulunormide – 1,0 ja 1,5 l/ha – mõju raskesti tõrjutavatele umbrohtudele. Lisaks oli jäetud kõrvale kontrollala, kus umbrohutõrje oli tegemata. Kuna põllumees kasutas ülejäänud põllul toodet Samson, oli võimalik lisaks võrrelda nende kahe toote mõju erinevusi.

Kõige efektiivsema tulemuse andis Elumis 1,5 l/ha ning aasta oli katseks seda parem, et umbrohtusid oli sel aastal ohtrasti, maltsa tänu põllule antud sõnnikule ja lägale palju ning tõrje ajal väga kuivad tingimused, mis tõrje efektiivsust peaks vähendama. Katse põhjal võib öelda, et 1,0 l/ha Elumise puhul võiks sellele eelneda esimene herbitsiidiring tootega Banvel 4S 0,6 l/ha, kuid kui soovitakse vaid 1 herbitsiidiga pritsimist teha, võiks selleks kasutada Elumist 1,3-1,5 l/ha. Herbitsiidikatse rajati koostöös Kuusiku Katsekeskusega.

Katsekeskuse maisikatsete spetsialisti Madis Häusler, kellel on aastakümnete pikkune kogemus maisikatsetega, tutvustas muuhulgas, kuidas Kuusikul riiklike katseid läbi viiakse ning millised on erinevused tootmispõlluga. Katsekeskuses kasutatakse põhimõtet, et taimed tuleb harvendada ühele kasvutihedusele. Alati määratakse sortide juures võrsumine. Külvisenormiks kasutatakse 70-80 000 idanevat seemet hektari kohta, mis on ka tavatootmises levinud külvisenorm. Kõige ohtlikumateks kahjuriteks peetakse linde, mõnel aastal on olnud probleemiks ka naksurlaste kahjustused ning metsigade rüüsted. Huvitav oli see, et Madise sõnul varaseid kiire kasvuga sorte linnud ei armasta süüa. Tema tähelepanek on, et linnud eelistavad aeglase arenguga sorte. Katsekeskuses kasutatakse maisil järgmisi väetusnorme: N 120 kg/ha, K 150 kg/ha ja P 20 kg/ha. Kuna Madisel olid kaasas mõned tõlvikud Kuusikult, saime tõestust, et Lõuna-Eestis on mais oma valmimiselt umbes 2 nädalat eespool.

Maisi väetamisest rääkis põhjalikult Yara esindaja Agnese Pinka. Väga huvitav oli näha lämmastiku puudust maisi taimedel, mis oli tekkinud umbrohtunud alal, kus suure osa toiteainetest „sõid ära“ umbrohud. Tõlvik oli ebanormaalselt arenenud ja kindlasti sellest kvaliteetset loomasööta ei saaks. Agnese tuletas meelde lihtsat reeglit, et iga 10 tonni ja 35%-se kuivainesisaldusega saagi saamiseks on vajalik 29,5 kg N tegevaines, 16 kg P2O5 ning 30 kg K2O. 30 kg lämmastikku võiks anda külvi alla, eelistatuna kombikülvina. Siin tuleks järgida kuldset reeglit, et väetis tuleb maisi seemnest asetada 5 cm alla ja 3 cm kõrvale. 150 kg lämmastikku tuleks anda pealt ja soovitatavalt jaotatult, esimene pealtväetamise kord umbes 30 päeva peale maisi külvi. Leheväetistena vajab mais lisaks fosforit (eelkõige jaheda kevade puhul) ja tsinki, olenevalt tingimustest võib olla vajalik anda lisaks mangaani, väävlit. Seejuures eeldame, et enamik maisikasvatajaid viib põllule ka sõnnikut või läga.

Pilleriin Puskar Alltechist seletas lahti maisisilo tegemise põhimõtted, toonitas õiget niitekõrgust ja heksli pikkust. Väga oluline maisisilo puhul on kiire fermentatsioon, seetõttu tuleb valida õige silo kindlustuslisand, mis takistaks hallitus- ja pärmseente kasvu. Kõik said määrata maisi küpsust, hinnates terade kuivainesisaldust, pigistades neid katki. Pilleriin rõhutas, et arvamus, nagu ei tohiks maisi enne esimest öökülma koristada, on müüt. Jälgida tuleb ikkagi terade piimajoont ja tärklisesisaldust. Küsimusele, millal on õige aeg maisi koristuseks, ühest vastust polnud, kuna see oleneb mõnevõrra ka koristatavast pinnast. Kui ilm on koristuseks soodne ja maisi all olev pind on suur, võiks koristust alustada pigem veidi varem, kui liiga hilja. Viimasel juhul, kui koristus jääb vihmaperioodi, tõmmatakse silomaterjali rohkem mulda, mis sööda kvaliteeti vähendab. Liiga varajane koristus pole samuti hea, sest sellisel juhul on tulemuseks liiga vesine silo, seejuures võib tekkiv vedelik siloaugust koos väärtuslike toitainetega minema voolata. See-eest väikese kasvatuspinna puhul võiks koristuse ajastada nii täpselt, kui võimalik.

Maisipäeval olid kohal lisaks masinafirmad. Konekesko tutvustas kombain Claas Jaguar 980, mis samal päeval maisi katsepõllult ka ära koristas. Konkreetne kombain paistis silma oma võimsuse poolest – 884 hj ja 650 kW. Eelisena on kombainil nn minilabor esimeste sööda kvaliteediandmete saamiseks – NIR-sensor ehk infrapunaandur määrab silo koostise. Masina normaalne töökiirus on 17-18 km/h ja lisaks on sellele saadaval lai valik lisavarustust, mis teeb kombainijuhi töö ja koriste kergemaks.

Väderstadi spetsialistid tutvustasid maisipõllu harimisnippe ning näitasid kahte masinat. Randaal Carrier L 625 aitab hakkama saada maistüüga ning kuigi meil täna varreleediku probleemi veel pole, teeb töö Carrieriga ka varreleediku talvitumise keeruliseks. Tüükultivaator Opus 500 suudab pinnast töödelda kuni 40 cm sügavuselt ja teeb koristusjääkide ning pinnase segamisel tõhusat tööd. Väderstadi masinate tõmbamisel tulid appi Case ja Claas traktorid.

Voore Farmi teenuseid tutvustas Henrik Klammer. Maisi katsepõld oli külvatud nimelt nende teenusekülvikuga Horsch. Saime teada, et kel endal aega napib või masinaid väheks jääb, saab Voore Farmi teenustelt tellida veel ka maisi vaheltharimist, hekseldamist, maisisilo transporti ning sõnniku- ja läga laotamisteenust.

Päev lõppes ühise lõunaga Varbuse teemajas, kus sai  edasi arutada erinevaid küsimusi- vastuseid. Kuigi ilm oli suhteliselt külm ja tuuline, paistis osalejate nägudelt rahulolu, kuna oli saadud uusi teadmisi, mida koju kaasa võtta ja edaspidi rakendada. Täname kõiki osalejaid!

Tiiu Annuk, Scandagra Eesti agronoom-nõustaja
Jaanika Mirka, Syngenta Eesti marketingispetsialist

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised