Laastu Talu - maasikatest päikesepüüdmiseni
Möödunud suvel toimunud Avatud Talude päeval avas oma talu uksed ka Laastu talu Harjumaal. Külalisi käis seal 150 ringis, kaugemalt ja lähemalt oli tuldud vaatama talu ühte tegevusharu maasikakasvatust ning selleks kohandatud tehnikat aga ka hiljuti valminud päikeseelektrijaam oli magnetiks, mis külalisi kohale meelitas.
Peremehe Mihkel Looritsa sõnul sai kõik alguse maasikatest, iga uus tegevusharu on juurde tulnud kas isiklikust huvist või siis vajadusest. „Lisaks marjatalule oleme alustanud tegevusi loodusmatkadega paikades kuhu ükski rada ei vii ning inimene naljalt juba ei satu, et tunda end looduse osana ja olla sõltuv sellest. Lisaks oleme alustanud ka koolitusturismiga, oleme läbi viinud koolitusi nagu Kadakapäev ja Puudekallistamise päev ning ühtlasi ootame tulevikus koolitajaid enda juurde koolitusi korraldama. Nüüdseks oleme ka lõpetamas Eesti ühe suurima päikeseelektrijaama ehitust, millest võiks saada talu toetav tegevus ja üks koolitus- ning konsultatsiooniteenuse pakkumissuund,“ rääkis talu tegemistest Loorits.
Keskmine saagiaasta. Tänavune maasikahooaeg oli peremehe sõnul ilma poolest soosiv maasikakasvuks, kuid siiski kas siis talvest tulenevalt või kevadistest öökülmadest tulenevalt, jäi saagikus alla oodatud normi. Suurimaks probleemiks on maasikatalus hooajatööliste leidmine. „Korjajate leidmine hooajaks on muutumas iga aastaga üha keerulisemaks. Aiandustootmises on peamine murekoht just hooajal töötajate leidmine. Oleme maasikakombainiga muutnud maasikakorjamise kiiremaks ja mugavamaks korjajale. Sellega suudame mõningate vabatahtlike, mõningate töötajate ja oma perega korjamise ära teostada, sest meie pinnad pole suured,“ ütles Loorits. Oma saagid turustatakse kaubamärgi MagusMari alt. „Pakume samal päeval korjatud värskeid maasikaid otse põllult kas inimestele koju või kontorisse.“
Kas hull idee või läbimõeldud otsus? Küsimusele, kust ja miks tuli idee teha päikesepaneelide park, vastas peremees, et selline idee on olnud tal juba mitu aastat. „Soov oli midagi taastuvenergia poole pealt korda saata. Olen juba mõne aasta antud valdkonnas töötanud, nimelt töötan hetkelgi Tallinna Tehnikaülikoolis ja olen viimase aasta doktorant,“ rääkis idee sünnist Loorits. „Samuti sai Laastu talu arendusprojekt alguse viis aastat tagasi, kui hakkasime perega unustusse vajunud ja võsastunud talukohta üles töötama, siis oli visioonina ette nähtud lisaks traditsioonilistele talutegemistele lisada midagi väljastpoolt, et muuta maaelu kontseptsiooni. Lihtsalt ideest teostuseni võtavad asjad aega ning igal projektil on oma aeg realiseerumiseks.“
Loorits rääkis, et meie kliima on igati sobiv päikesepaneelidega energia tootmiseks. „Päikesevalguse hulk on siin igal juhul piisav, kuid kindlasti tuleb enne selgeks teha milleks on plaanis päikesepaneelide park rajada ning kas lahendus tagab tulemuse, sest niisama taastuvenergia tootmiseks midagi kuhugi paigaldades ei pruugi soovitud tulemuseni jõuda,“ ütles Loorits.
Laastu talu päikeseelektrijaam valmis tänavu juulis. Kogu investeeringuks võib lugeda natuke üle 200 000 euro ja aega kulus projekti ideest teostuseni keskmiselt 2 aastat.
„Projektilahenduse kokkupanek on toimunud lähtuvalt minu teadmistele ja kogemustele, samuti enamus asjaajamisest, et seda projekti tööle rakendada, olen läbinud ise. Aluseks sai võetud, et saavutada turul olevast hinnast madalaim ning projekteerimisega vähendada kadusid nii varjutuse kui ka kaablite poole pealt. Lisaks on park jaotatud kuueks, et vältida tehnilise rikke korral kogu tootmise väljalangemist,“ selgitas Loorits. Ja lisas, et tehniliselt võib lugeda, et elektrijaam on valmis kuid ametliku avamiseni läheb veel natukene aega. „Oleme hetkel nimelt seadistamise faasis, et saavutada maksimaalne väljundvõimsus lähtuvalt võrgu liitumisest ja ootame, et viimased dokumendid erinevate ametkondadega valmiksid.“
Tingimusi, mida sellise päikeseenergiajaama tegemiseks on vaja, pole palju. „Peamine on varjude vaba krunt, sest päikese kiirguse püüdmine on kõige olulisem, ilma selleta ei saavuta ka nominaalset elektritoodangut. Teiseks võib öelda, et elektriliitumise olemasolu ja alajaama lähedus ei teeks ka paha, kuid suurte päikeseelektrijaamade puhul tuleb kindlasti liitumispunkt ümberehitada lähtuvalt tootmisvõimsusele ning tihtilugu liitumispunkti rajamise maksumusest sõltub kas projektil tekib majanduslikku mõtekust või mitte,“ ütles Loorits.
Oluline on eeltöö ja ka see, kuidas hiljem halduskulusid kokku hoida. „Paneelid, mida kasutame, on pärit Slovakkia tootjalt BISOL SOLAR. Kuna tehnoloogiliselt on enamus paneele samasugused, siis lõpuks määrab hind ja garantii tingimused selle, kellega koostööd tehakse, sest keeruline on ju näiteks saata katkist paneeli Hiinasse remonti,“ selgitas Loorits. „Halduskulusid numbrites välja ei oskagi hetkel tuua, arvestuslikult jäävad nad mõne protsendi juurde aasta käibest. Võib öelda, et need on minimaalsed, sest park peaks töötama ideaalis ilma tõrgeteta ja tulevikus võiks niitmine samuti jääda lammaste hooleks või siis külvame sinna valget madalakasvulist ristikut, mis isekülviga hoiab niitmisvajaduse ära.“
Abi eurotoetusest. PRIA toetas Laastu talu päikeseelektrijaama rajamist 40% ulatuses abikõlblikust osast. Meetmeks oli MAK 6.4 „Maaelu investeeringute toetus põllumajandusettevõttetele mittepõllumajandus suunal“. Laastu talu konsultandi abi ei vajanud, sest suudeti projektitaotlus oma teadmistega kokku panna. „Kindlasti oleksin midagi teinud ka ilma PRIA toetuseta, millal ja millises mahus on aga iseasi. Igal projektil on oma aeg ja koht ning selle projekti aeg oli praegu ning kohaks sai Laastu Talu,“ on peremees tulemusega rahul.
Energia müüakse börsil. Kogu Laastu talus tekkinud energia müüakse läbi vahendusettevõtte Nordpool SPOT Skandinaavia börsile, lähtuvalt siis börsi hinnast. „Eesti Energiaga meil lepingut toodangu müügiks ei ole. Hetkel ei tea, mis võib tulla aastane tegelik toodang aga arvestuslikuks oleme võtnud 165 MWh aastas;“ rääkis Loorits.
Loorits rääkis, et investeering peaks ennast ära tasuma 10ne aastaga, kui kõik ikka hästi läheb. „Purunemist või elektroonikaseadmete rikkeid välistada ei saa kuid oleme üritanud viia riske miinimumini. Tehniliselt oleme ehitanud pargi kuue grupina. Kui ühe grupiga midagi juhtub, jääb 5/6 siiski töösse - nii saame enamuse toodangust ka remondi ajal kätte. Lisaks on kogu tasuvusajal kaetud seadmed tehasegarantiidega ning oleme ka pidanud vajalikuks kogu elektrijaama kindlustamise,“ rääkis taluperemees.
Igal juhul julgustab Mihkel Loorits inimesi ja ettevõtteid kindlasti kaaluma taastuvenergia kasutamist. „Kindlasti soovitan aga tõsiselt kaaluda projektijuhi palkamist või konsultandi kaasamist, et kitsaskohad ületada ilma ülemääraste kulutusteta. Kindlasti tuleks enne ehitamist aru saada, mida tahetakse saavutada, sest lihtsalt tootmise käivitamisega ei pruugi oma raha tagasi saada. Taastuvenergia tootmise käivitamiseks ei ole must-valgeid ettepanekuid, kõik on asukohapõhine ja seda peab väga tugevalt arvesse võtma,“ soovitas Loorits.
