Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 7. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lõhejõgedel algab kuuajaline püügirahu

Lõhejõgedel algab kuuajaline püügirahu
Foto: internet
Seoses lõheliste kudeajaga on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud, erandiks on vaid Jägala ja Narva jõgi, kus on lubatud püük kalastuskaartide alusel. Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki harrastuskalastajaid ja kutselisi kalureid keeluajast kinni pidama, et lõhelised saaksid segamatult kudeda ja järglasi anda.

Lisaks ajalisele piirangule tuleb jälgida ka muid kitsendusi. Merel kalastades tuleb arvestada, et suuremate lõhejõgede suudmetele lähemal kui 1000 meetrit kehtib aastaringne püügikeeld. Ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. oktoobrini on keeluala laiendatud 1500 meetrini.

Lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes on aastaringselt keelatud püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga. Merre suubuvates jõgedes ja ojades, välja arvatud Nasva jões, on keelatud mõrrapüük. Erandiks on silmumõrrad.„Juba praegu on meie inspektorid koos vabatahtlikega jõgede ääres valvamas, sest niipea kui lõhe liikuma hakkab, ilmuvad välja ka püügihuvilised ehk otsesõnu öeldes röövpüüdjad. Oleme oma järelevalvet planeerinud selliselt, et olulisematel jõgedel teostatakse järelevalvet ka nädalavahetustel ja öötundidel. Teame kriitilisemaid kohti ja püüame rikkumisi ennetada,“ rääkis Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.„Lõhejõgede kaitsmise vastu on sel aastal huvi üles näidanud rekordarv vabatahtlikke ja usun, et suudame nende abiga lõhejõgesid veelgi tõhusamalt valvata. Lisaks Põhja-Eesti lõhejõgedele on vabatahtlikud näidanud aktiivsust ka teistes piirkondades üle Eesti,“ lisas Pai.Röövpüügiga vahele jäänud isikud teavad, millised sanktsioonid sellisele ebaseaduslikule tegevusele järgnevad, aga igaks juhuks tuletab inspektsioon kõigile püügihuvilistele meelde, et lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.Samuti tuleb lõhe või meriforelli püüdjal tasuda keskkonnale tekitatud kahju. Tõsise kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul, kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne, see tähendab ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.Märgates jõe suudmealal või alamjooksul kahtlast tegutsemist, tuleks sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960