Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 17. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

HKScan Estonia: karusloomakasvatuse keeld oleks ebaõiglane

HKScan Estonia: karusloomakasvatuse keeld oleks ebaõiglane
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti suurim kanalihatootja AS HKScan Estonia hoiatas, et karusloomafarmide keelustamine tekitaks neile majanduslikke probleeme, sest tootmisjääkide utiliseerimine tooks kaasa lisakulu ja looks välistootjatele konkurentsieelise.

"Meie ei tea karusloomakasvatuse siseasjadest palju rohkem kui, et need ettevõtted ostavad ja kasutavad söödana meie tapamaja 3. kategooria kanajäätmeid. Kokku tekib selliseid jäätmeid Tabasalu lihatööstuses aastas 6000 tonni. See on väga suur kogus ja selle utiliseerimine loomsete jäätmetena viiks meid kiiresti sellest loomakasvatusharust välja, sest teistes EL-i riikides karusloomakasvatus säilib ja me ei suuda nendega enam turul konkureerida," kirjutas ettevõtte juhatuse esimees Teet Soorm.

Soorm lisas, et karusloomakasvatuse kui tööstusharu mõju kanalihatootmise jätkusuutlikkusele on suur. Karusnahatööstusel on oma roll kanalihatootmise väärtusketis, kus karusloomakasvatus toimib omamoodi jäätmekäitlejana."Kui kaduma peaks karusloomakasvatus, satub löögi alla ka linnukasvatus. Palume seda otsuste tegemisel arvestada ja mitte piirata kunstlike keeldudega Eesti majanduslikke võimalusi, sest Eestil on vaja konkurentsivõimelisi tööstusharusid, mis on ka edukad eksportijad," ütles Soorm pöördumises, mis on suunatud riigikogule, maaeluministeeriumile, keskkonnaministeeriumile ning veterinaar- ja toiduametile.AS HKScan Estonia toodab Tallinna külje all Tabasalus aastas 19 000 tonni kanaliha. Tabasalu tehases töötab 200 ja kanafarmides 90 inimest, lisaks söödatehase ja muude tugifunktsioonide ning meie teenuspartnerite töötajad."Kanaliha tarbimine kasvab nii Eestis kui globaalselt. Eestis on viimase kümne aasta jooksul kanaliha tarbimine inimese kohta iga aasta kasvanud, olles 2015. aastal 24,7 kg inimese kohta. Käsikäes on meie regioonis ka tootmine kiiresti kasvanud, mistõttu töötame tugevas konkurentsis eelkõige meist suuremate Läti ja Leedu kanalihatootjatega ja külmutatud liha osas ka teiste Euroopa Liidu tootjatega. Eesti isevarustatus linnulihaga oli 2015. aastal tagasihoidlik, kuid siiski pikemas perioodis kasvutrendis 61 protsenti," seisab pöördumises..Allikas: ERR uudised

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960