Torma piimakari saab täpse söödaratsiooni

Torma piimakari saab täpse söödaratsiooni
Torma piimakari saab täpse söödaratsiooni

Torma Põllumajanduse Osaühing on aastaid teinud koostööd maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonnaga. Praegu on käsil piimakarja kinnisperioodi söötmisstrateegia väljatöötamine. Kuidas ja mida tehakse, saab lugeda ajalehe Vooremaa artiklist.

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna juhataja professor Meelis Ots ütles, et Torma põllumajandusosaühinguga tehakse koostööd juba mitmendat aastat. “Lihtsalt nüüd on hea võimalus, et riik on pakkunud välja meetme, mille abil ettevõtted saavad tellida endale vajalikku teadustööd. Meile on see ühelt poolt tore koostöövõimalus, teiselt poolt aga ka ellujäämisvõimalus, sest teaduse rahastamine on praegu nagu ta on. Kõik on projektipõhine, inimene aga riiuli peal istuda ei saa. Seega võime öelda, et Torma POÜ juht Ahto Vili on meile vastu tulnud, andes meile tööd ja leiba.”

Tipploomad vajavad erilist hoolt
Palju piima andvad lehmad vajavad erilist hoolt nii Tormas kui Eesti teistes suurfarmides.
Konkreetne töösolev projekt kannab nime “Kinnisperioodi söötmisstrateegia välja töötamine kõrge aretusväärtusega piimakarjale”. Et Torma kari kuulub viimaste hulka, on ammu selge, sest meie riigi kümne enam piima andva lehma hulgas on pidevalt siinseid loomi.
Projekti abikõlbulike kulude maksumuseks on plaanitud 400 000 eurot, millest Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika raames toetatav summa moodustab 350 000 eurot ehk 87,5 protsenti kogu projekti maksumusest. Tegemist on maaelu arengukava (MAK) meetmega 16.2 ehk Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate toetus.
Projekti lähteülesandeks ongi välja töötada Torma POÜ-le Eesti keskkonnatingimustesse sobiv ja nüüdisaegsetel seisukohtadel põhinev piimakarja kinnisperioodi söötmisstrateegia, mille tulemusena paraneb piimalehmade ainevahetuslik seisund, tervis, karjas püsimine (pikeneb eluiga), heaolu ja produktiivsus. Torma POÜ Tõnumetsa farmis on 600 lüpsilehma, farmikompleks on varustatud tipptehnoloogiaga. Torma karja keskmine aastatoodang on üle 11 000 kilo piima lehma kohta, tipplehmade väljalüps ulatub 84 kilogrammini päevas.
Paraku kaasnevad suure toodanguga sageli mitmed probleemid nagu ainevahetushaiguste sagenemine, halb tiinestumine ja pikenenud poegimisvahemik, samuti vastuvõtlikkus infektsioonhaigustele, eeskätt mastiitidele ja emakapõletikele, mistõttu tuleb palju loomi karjast prakeerida. Sellega kaasnevad suured ravikulud, kahaneb piimatoodang ja piima kvaliteet, halveneb loomade heaolu ning kokkuvõttes suureneb piima omahind ja väheneb piimatootmise kasumlikkus.

 

Söötmisstrateegiad vajavad täpsustamist
Senised söötmisstrateegiad vajavad täpsustamist nii Tormas kui mujal suurfarmides. Nii nagu kõikides kõrgaretusega karjades on ka Torma POÜ piimafarmis peamiseks probleemiks lehmade kohanemisvõime järskude ainevahetuslike muutustega üleminekuperioodil, millele koostöös maaülikooli teadlastega on lahendusi otsitud juba pikka aega. Paraku pole senised lahendused olnud piisavad, mis peaksid toetama kuivaine söömise suurenemist ning reguleerima kehavarude, eeskätt keharasvade, samuti kaltsiumi ja vähemal määral proteiini kasutamist laktatsiooni alguses.
Uurimused on näidanud, et kinnisperioodil rakendatud söötmis- ja pidamisstrateegiad mõjutavad otseselt üleminekuperioodi (ligikaudu kolme-nelja nädalat enne ja kolme-nelja nädalat pärast poegimist) kulgu, mis omakorda mõjutab kogu laktatsiooni edukust. Sellepärast ongi Meelis Otsa sõnul kavandatava projekti ajalises fookuses nii kinnisperiood kui ka esimene laktatsioonikuu.

Loe täismahus artiklit ajalehest Vooremaa.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised