Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 25. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AS Pajusi ABF põhitegevuseks on piima tootmine ja müük. Ettevõttes töötab 32 töötajat.

Ave Haamer: Huumorit ja lootust ei tohi kaotada

Lisaks valiti Maalehe lugejate lemmikpõllumees. Tänav sai lugejate lemmikuks Põlvamaal Veriora vallas Haameri talus sigu kasvatav Ave Haamer. Rahvapõllumehe tiitlile lisaks pälvis Ave Haamer ka eripreemia MTÜ-lt Eesti Noortalunikud.

Esmakordselt anti välja ka missioonipreemia tehtud töö eest, see omistati Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhile Tanel-Taavi Bulitkole, kes on viinud Eesti tõuaretuse maailmatasemele.

Konkurssi „Aasta põllumees“ korraldavad Maaleht ja Eesti-Põllumajandus-Kaubanduskoda juba 16. korda. Konkursiga soovivad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda väärtustada maatöö tegijaid ja tõsta põllumehe amet laiema avalikkuse ette.  

Tänavusele aasta põllumehe tiitlile konkureerisid põllumehed Harju-, Rapla-, Lääne ja Pärnumaalt, samuti Järvamaalt, Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaalt.

Vaata, kes olid nominendid:

Aivar Alviste

Tartumaal Andre farmis tegutsevad talupidajad Aivar Alviste ja Erika Pääbus trotsivad piimanduskriisi, tootes oma talus üksnes kvaliteetseid Gouda tüüpi juuste. Talulaudas on robotlüpsil 180 lehma ja osa piimast väärindatakse oma talumeiereis.Tänavu pälvisid OÜ Andre juustufarmi juustud Andre Eriline ja Andre Grand Brüsselis kõrge rahvusvahelise auhinna. Talu piimakarja toodang on üle 9000 kg lehma kohta aastas, juustukojas on tänapäevane tehnoloogia ja laudas 4 lüpsirobotit.Esitaja: Tartumaa Põllumeeste LiitTanel-Taavi Bulitko

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees Tanel Bulitko on Eesti tõuaretuse aastatega juhtinud Euroopa tippu ja avanud meie tõuloomade müügiks uusi turge Türgist Usbekistanini.  Ühelt poolt kureerib Bulitko aretustöö järjepidevust, et veiste omadused üha paraneksid, teisalt organiseerib tõumullikate müüki välisriikidesse ja kodumaistele tootjatele. Eesti piimakarjad oma kõrge piimatoodanguga on Euroopas Taani järel teisel kohal. Selles on suur osa ka ETKÜ juhil Tanel Bulitkol, kes juhib kodumaist aretustööd missioonitundega.Esitaja: MTÜ NoortalunikudAve Haamer

Noor talunik Ave Haamer võttis vanemate talupidamise hiljuti üle. Nüüd juhib ta täistsükliga seakasvatust, lisaks arendab ühe omanikuna ka tootjate ostetud Vastse-Kuuste lihatööstust. Kaasaegses täisautomaatses eurosigalas kasvab aastas ligikaudu 8500 nuumsiga, maad kasutatakse 800 ha, vilja kasvatatakse loomasöödaks. Majandatakse taluperena ja antakse tööd ümberkaudsetele inimestele. “Me tõesti püüame selle kriisiaja üle elada, et paari aasta pärast võiks uhkust tunda – ära tegime ja ellu jäime,” ütleb Ave Haamer.Esitaja: Põlvamaa Põllumeeste LiitReet Loorits

Tänavu pälvis parima maakarjakasvataja tiitli Pahkla Camphilli küla erivajadustega inimeste tegevusjuhendaja ja loomakasvatusjuht Reet Loorits, kelle käe all kosuvad Raplamaal maatõugu lehmad, keda poputatakse kui lemmikloomi.„Meie külas on sotsiaalne talupidamine,“ selgitab Reet Loorits. Küla juurde on asutatud Farmi OÜ, kus maakarjas on 9 lüpsilehma ja 18 noorlooma, piimakarja aastalüps lehma kohta on üle 5000 kg. Piimaköögis valmistatakse maakarja lehmade piimast mitut sorti juustu, sõira, kohupiima ja jogurtit – kõik oma kogukonna tarbeks.Esitaja: Eesti Maakarja Kasvatajate SeltsAnne ja Ennu Nurk

Anne ja Ennu Nurk peavad Türi vallas Põllema Saare talu, kus tootmisse on kaasatud mitu põlvkonda. 1991. aastal alustasid Nurgad talupidamist vaid 3 lehmaga, nüüdseks on ehitatud uus külmlaut, kus 60pealine piimakari lüpsab  kvaliteetset eliitpiima juustutootmiseks. Piimakarja keskmine toodang on 9300 kg lehma kohta. Maad kasutatakse 300 ha, teravili kasvab 190 ha-l, lisaks peetakse 55 lihaveist. Aastatega on rajatud tugev talumaja­pidamine, kus peetakse vastu ka madalama piimahinnaga.Esitaja: Türi Talunike LiitLeia Nõojärv

Leia Nõojärv juhib Kehtna Mõisa OÜ veisekasvatust. Piimakarja aastalüps on seal üle kümne tonni lehma kohta ja täisväärtuslik sööt pole kadunud ka kriisiajal.Kehtna Mõisas peetakse 600 lüpsilehma ja sama palju noorkarja, maad haritakse 1700 ha. Lisaks on kanakasvatus 7000 kanaga ja oma lihatööstus.Leia Nõojärv selgitab, et lehmade kõrge piimaanni on taganud oskuslik aretustöö, samuti loomade õige söödaratsioon. Juba aastaid osaletakse edukalt ka vissivõistlustel.Esitaja: Rapla Põllumeeste Liit Lembit Paal 

Tänavu presidendilt Valgetähe teenetemärgi pälvinud Lembit Paal peab Jõgevamaal AS-s Pajusi ABF tuhandepealist piimakarja, taastab Pajusi vallas ajalooväärtusega hooneid ja edendab külaelu. Piima­toodang on üle 9000 kg lehma kohta aastas, maad kasutatakse 2300 ha. Ettevõttes on nüüdisaegne tehno­loogia, rekonstrueeritud tootmishooned ja uuesehitised. Suure ajaloohuvilisena restaureerib Paal hooneid ja kogub vanavara muuseumikogudeks. Metsamajandus ja hoonete restaureerimine käib Paalakalda OÜ kaudu. Paali restaureeritud Pajusi mõisa ait-kuivati pälvis muinsuskaitseseltsill aastapreemia 2015. aastal.Esitaja: Eesti Põllumajandus-KaubanduskodaVille Pak

Kadarbiku Köögivilja OÜ tootmisjuht Ville Pak vastutab 9000 tonni porgandi, kapsa ja teiste aedviljade kasvatamise eest Harjumaal. Maad kasutatakse 773 ha, sellest köögiviljakasvatus on 213 ha-l, teraviljakasvatus ligi 500 ha-l. Köögivili hoiustatakse kaasaegsetes kõrgtehnoloogiaga hoidlates, porgandit ja kapsast müüakse aastaringselt. Osa aedvilju töödeldakse ettevõtte Ääsmäe tootmiskompleksis mahladeks, smuutideks, köögiviljasegudeks. „Müüme kõigis kaubakettides ja saadame oma tooteid ka Lätti, Leetu, Soome,” ütleb Ville Pak.Esitaja: Eesti AiandusliitHarri Poom

Saare-Tõrvaaugu aiandi aednik Harri Poom teeb Vändra vallas viinapuude võrdluskatseid, müüb aastas mitu tuhat viljapuude ja põõsaste istikut ning kogub tuntust haruldase kaktusekoguga. Viinamarjasortide võrdluskatses on 17 sorti, kollektsioonis üle saja, neist paarkümmend avamaasorti. “Otsime äriaeda sobivaid lauaviinamarja sorte,“ selgitab Harri Poom, kes korraldab ka õppepäevi,  üllatab uute haruldaste taimedega. Siin aiandis saab näha kasvamas aprikoose, Pavlovski sidrunipuud või kaktuseid, samuti uudistada viinapuude sordikatsete tulemusi.Esitaja: MaalehtTiina Roosalu

Tänavu parim piimakarjakasvataja tiitli pälvinud OÜ Nigula Piim loomakasvatusjuht Tiina Roosalu Läänemaalt suutis 500pealise piimakarja aastalüpsi mõne aastaga tõsta üle kümne tonni lehma kohta ja plaanib nüüd piimakarja veelgi suurendada. Laudamajandus on Leediküla farmis eeskujulikus korras ja siia karja on tulnud ka vissivõistluste kõrged tiitlid. Tiina Roosalu oskusliku juhtimise all on paranenud loomade toodang, söötmine on muudetud täpsemaks, samuti on pööratud suuremat tähelepanu tõuaretusele.Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus 

57 pilti

Aasta põllumees 2016

Foto: Meelika Sander-Sõrmus