Tänavune "Rukkikülvaja 2016" on Ants-Endel Sõrra

Tänavune "Rukkikülvaja 2016" on Ants-Endel Sõrra
Tänavune "Rukkikülvaja 2016" on Ants-Endel Sõrra

Eesti Rukki Selts omistas "Rukkikülvaja 2016" auhinna Kämara Mahe OÜle ning rukkikuningas Hans Kruusamägi ja seltsi auväärne liige Jüri Kraft andsid auhinna üle Ants-Endel Sõrrale. Traditsioonilise laureaadi tamme istutas Ants-Endel koos isa Jaan Sõrraga.

Isa Jaan oligi see, kes poja põllumajandusse viis. Kui Ants-Endel oli 15. aastane, tuli tal hakata tegelema kodutalu töödega, sest isa asus Tartumaa Põllumeeste Liidu tegemisi juhtima. Nii alustati kodutalus 35 hektari maa harimist kahe vana traktoriga. "Mingit pärandust ei saanud ja midagi ei erastanud, nagu tol ajal peale kolhooside kadumist toimus. Kõik tuli nullist teha, õppida ja investeerida," lausus Ants-Endel Sõrra.

Nüüd, 33. aastaselt, saadud tiitel "Rukkikülvaja 2016" on tehtud töö eest tunnustuseks ja Ants-Endel Sõrra on rahul, sest palju on tulnud ise õppida ja alati pole kõik ka ideaalselt õnnestunud.
Tema arust on see tegevus, mida Eesti Rukkiselts rukkikasvatuse propageerimiseks teeb, igati tänuväärt. "Rukkikasvatuse juures ei saa me rääkida suurtest kasuminumbritest, pigem on see auasi. On ju öeldud, et iga põllumees võiks niipalju rukist kasvatada, et poleks häbi poest leiba osta," ütles ta ja oli kindel, et igasugune promo meie rahvusviljale on vajalik, olgu see siis kas kasvatamine, leivatootmine või selle söömisharjumuste soodustamine läbi erinevate turundus- või meediakanalite.

Rukkikülvaja auhinna annavad üle rukkikuningas Hans Kruusamägi ja Eesti Rukki Seltsi auväärne liige Jüri Kraft
Rukkikülvaja auhinna annavad üle rukkikuningas Hans Kruusamägi ja Eesti Rukki...

Teraviljakasvatus käib kahe ettevõtte alt. Kämara Mahe OÜ kasvatab 400-500 hektaril mahevilja ja Kämara-Antsu talu alt kasvatatakse tavavilja sama suurel pinnal. Tavaviljadest kasvatati tänavu rukist, nisu ja uba. Järgmisel hooajal on plaan rukist tavaviljana mittekasvatada, selle asemele tuleb raps. Lisaks siis nisu ja uba.
Sel aastal oli maas 150 hektarit maherukist 'Sangaste'. Lisaks kasvatati mahedat kaera ja uba. "Kui sellel hooajal oli meil maas 150 hektarit maherukist, siis uueks hooajaks külvasime maherukist veidi vähem, 130 hektarit. Kõik on ikka 'Sangaste'. Selle sordi kasvatamisel on abiks PRIAst saadav kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, mille alla ka 'Sangaste' rukis läheb. See toetus katab ära seemnele tehtava lisakulu, sest kasutame vaid 100% sertifitseeritud seemet," selgitas Sõrra.

Rukkikasvatus on kindlapeale minek. Rukist on lihtne kasvatada ja igal juhul soovitab Sõrra rukkikasvatusega tegeleda, sest kui ikka kombainiga põllule saad, siis mingi saagi saad alati. "Rukis on lollikindel kultuur," ütles Sõrra. "Tänavused saagid olid üldiselt keskmised, tavaviljas alla tavapärast, sest aasta ilmaolud ei olnud kiita aga maheviljas sain pigem tavapärase saagi. Keskmine oli 3 tonni kanti. Rukkikoristust segas tänavu ka vihmane sügis ja pea 70 hektarit saaki jäi koristamata, sest lihtsalt ei saanud masinatega põllule. Siis, kui oli juba kuivem, oli vili lamandunud ja peas kasvama läinud."

Austab traditsioone. Sõrra sõnul ta agrotehnikas midagi erilist ei tee. Mahevilja kasvatamisel on kõige aluseks ikka korralik künd. "Kui tavateravilja kasvatamisel kasutan ma minimeeritud mullaharimist, siis maheviljas seda ei saa. Kord tegin katse ja rohkem ei tee, ikka õpitakse ju oma vigadest kõige paremini," ütles Sõrra, kes nüüd kasvatab mahevilja traditsiooniliselt, ilma väetiste ja taimekaitseta, mida ju ka tegelikult on maheviljakasvatuses võimalik kasutada. "Ma lihtsalt ei poolda selliseid asju ja austan traditsioone. Peale saagi koristust teen näiteks kõrrekoorimise, et umbrohte hävitada, künnan, kasutan allakülvis ristikut jne."

Veendunud mahetootmise fänn. Sõrra sõnul on mahetootmine ennast alati ära tasunud, sest kuigi saagid ja seeläbi saadav käive on väiksemad tavaviljast, on asja kasumlikkus alati suurem. "Sa ju kulutad kordades vähem."
Lisaks eelistab ta ka oma toidulaual mahedaid, töötlemata toiduaineid. Nii müüs ta näiteks oma mahekaera Tartu Millile ja sai sealt vastukaubaks ka oma perele maheda kaerahelbe. "Üldse on turustada mahedat lihtsam. Kogu mu toiduvili läheb Tartu Millile. Maheoale olen leidnud ise turustuskanali Saksamaale, kus sellest valmistatakse mahesööta. Et oma tavatootmises kasutatavad väetised ja taimekaitse ostan Scandagra Eestist, siis müün nende söödatehasele oa ja järgmisel hooajal ka rapsi."

Nullist alustada on raske. Sõrra arvates on praegu noortel raske alustada traditsioonilise põllumajandusega, olgu see siis kas piimakarja- või teraviljakasvatus. "Tuleb leida mingi niššitoode, mille tootmiseks ei pea investeerima suuri summasid kas siis tehnikasse või maasse. Üldse on hetkel vist kõige keerulisem kõik see maade ümber toimuv, rendisuhted nii konkurentide kui maaomanike vahel, maade pidev üleostmine," arvas Sõrra. Ka lisas ta, et kui on juba midagi toimivat tehtud, siis tasub sealt asja edasi arendada. "Nii kui saime valmis oma korraliku võimsusega kuivati, siis otsustasime hakata ka kuivatusteenust pakkuma. Näiteks oleme kuivatanud KEVILIle ja Scandagrale vilja ja uba."

Seltsi liikmed Järvamaal Väätsal parimat rukkikülvajat valimas
Seltsi liikmed Järvamaal Väätsal parimat rukkikülvajat valimas

Kommentaarid:

Peame oluliseks panust seemnekasvatuses
Vahur Kukk, Eesti Rukkiseltsi president

Tänavuse Rukkikülvaja auhinna omistasime Ants-Endel Sõrrale ja tema põllumajandusettevõtetele Kämara Mahe OÜ ja Kämara-Antsu talu, kuna nad kasvatasid enim talirukist mahepõllumajanduse põhimõtete alusel. Ka on Kämara Mahe OÜl enim sertifitseeritud sordi 'Sangaste' seemnepõlde, sel aastal oli neid kokku 57,3 hektarit. Teine suurim ses osas on 37,8 hektariga Tamme Talu.
Rukki kasvupind näitab aga madala kokkuostuhinna tõttu vähenemist. Rukis võistleb samas kasvatusnišis teiste teraviljadega, nii külvikorras kui ka tööde teostamise aja osas. Aga võrreldes talinisuga on talirukki majanduslik tulukus madalam ja sellest tuleneb ka kasvupinna vähenemine.
Eesti Rukkiseltsi nimel loodan, et hind paraneb ja meie rahvusvilja maine tõuseb.

Mahepõllumajanduses on mõtteviis ja järjekindlus kõige olulisem
Juhan Särgava, Eesti Rukkiseltsi liige, Saidafarm OÜ juht

Mahepõllumajanduses on mõtteviis ja järjekindlus kõige olulisem osa sellest eluviisist üldse. Minu meelest on Ants-Endel Sõrra just see noor mees, kes juba oma järjekindlusega selle tiitli igati ära teenis nõnda, et see väärib tunnustamist.
Aastad ei ole vennad, mis tähendab, et umbes seitsmeaastaku jooksul jõuab kogeda rammusaid ja lahjasid saagiaastaid niimoodi, et kõik jälle justkui korduma hakkab. Maltsa nähes kiputakse mahemehi ikka narrima, kuid tugevam on just see, kes sellest välja ei tee. Mahekunst algabki sellest, kuis mürke ja väetisi mitte ainult maha jätta vaid asendada mahemeetoditega. Kirjandus ja kõrvalseisjate õpetused on üks osake, omaenda kogemus viib aga tulemuseni.
Saak on küll madalam, kuid madalamad on ka tehtavad kulud. Rukis on üks tänuväärsemaid kultuure just mahemajanduses. Ta on talvekindlam teistest ja "andestab" kergemad maaharimise veadki. Samas annab koos saagiga eelkõige hulgaliselt väärtuslikku põhku, mis on koos sõnnikuga väga eluline mulla tervendaja, toitja. Samas rukki juured ulatuvad sama sügavale kui kõrge on taime maapealne osa. Peale saagi koristust jäävad juured kapillaaridena vahendama mulla pinda sügavama osaga. Välja näeb see nii, et rukist kasvatanud põllud neelavad kapillaaride kaudu kiiremini liigse sadevee ja põuasel aastal toovad niiskuse taime juurestikule kättesaadavaks.
Avalikkust teenib rukis eelkõige keskkonnahoiuga selles mõttes, et vaata vaid kui palju väetist ja mürke jääb põllule panemata kõigil hektaritel kokku. Loodus puhkab, linnud laulavad ja põlluhiir kasvatab oma pere ülesse.

Rukkiseltsi toimetustel on äärmiselt kõrge roll nõnda põlise ja auväärse tegevuse, kui seda on rukki kasvatus, väärtustamisel. Ainult oskusliku väärtustamise kaudu tuleb ikka ja jälle selle suhteliselt madala tulukusega tegevuse juurde entusiaste, kes kõrgel hoiavad meie rahvuslikku uhkust rukki kasvatamise alal. Selts on kokkusaamise kohaks rukkiga kokku puutunud ja kokku puutuvale väga väärikale seltskonnale, eesotsas meie auväärse presidendi Arnold Rüütliga.
Kõigi teiste kultuuritegevuste kõrval on rukki kavatus vahva ja igati rahvuslik hobi, elulaad, võistlusväli ja jätkusuutlikkuse traditsioon.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised