Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loomulikult on 25 000 tonni kvaliteetse herne jaoks väga suur kogus, seepärast komplekteeriti laev ühiselt kõigi Eesti suurimate vilja kokkuostjatega. Scandagra Eesti osakaal laevas oli 22%.. Eestis kasvatud kollane hernes on üldjuhul kvaliteetne ja kõrge proteiiniga. Sel aastal siiski tekkis ilmastiku mõjul palju kahjustusi hernel, mis tegi herne kaubandusliku välimuse koledaks.

Scandagra Eesti vilja tootejuht Marge Pähkel lausus, et tegu on ajaloolise sündmusega.„See on ajalooliselt esimene 25 000 tonnine kollase herne laev Eestist ja milles ka Scandagra Eesti põllumeestega osaleb. Laeva organiseerib Eestist Hollandi ostja ja lõppostjaks on omakorda India kaupmehed. Eesti hernes laaditakse maha Calcuttas ja nii jõuab kaup India inimeste toidulauale,“ ütles Pähkel.Kõrged kvaliteedinõuded

 „Kuna tegu on toiduhernega, siis on ka kvaliteeditingimused kõrged, mille enamus põllumeestest vaatamata raskele sügisele ka täitsid. Toiduherne kvaliteedis jälgitakse värvipuhtust, katkiste herneste ja prügi osakaalu, kahjurite poolt kahjustatud herneste hulk on piiratud. Oluliseks kriteeriumiks on ka kaubanduslik välimus,“ selgitas Pähkel ja lisas, et ekspordiks sobivad kõik sordid. „Muidugi on viimase paari aasta jooksul välja kujunenud kindlamad sordid, mis on saagikamad ja võib-olla ka ilmastikukindlamad. Sordid, mis on end tõestanud on ’Alvesta’ ja ’Ingrid’.“Suur herne laev laaditakse kahest sadamast: Muuga Transiitkeskus ja Muuga MGT. „Koostöö sadamatega on alati hea, mis on eksporti silmas pidades väga oluline – suurtele ostjatele on oluline, et laevad saavad korrektse kaubaga ja kiiresti laaditud,“ kiitis Pähkel koostööpartnereid. 

Tänavu veidi väiksem ekspordikogus

„Ees seisavad veel laevatamise kuud oktoober-november. Praeguseks on teele saadetud 2 laeva, üks 15 000 ja teine 7 000 tonnine. Kohe läheb veel 4000 tonnine nisulaev. Lisaks teeme veel 2 väiksemat herne laeva. Samuti  lähevad Riia sadamast maheoa, maheherne ja maherukki laevad ning planeerime sarnaselt eelmisele aastale eksportida ka suure odra laeva,“ rääkis tehtust ja plaanidest Pähkel ja selgitas, et turul on toimunud mõningad muutused, näiteks on nisu eksport liikunud Inglismaale ja Iirimaale, hernes läheb Indiasse.„Maheoa  ja maheherne laevad liiguvad Inglismaale. Maherukki laev läheb Taani söödatehasesse. Maheodra ja mahenisu laevatame Rootsi.“Pähkel rääkis, et lisaks ekspordile, müüvad nad vajaliku kvaliteediga vilja ka Balti siseturul. „Lisaks kasutame vilja suurtes kogustes oma tootmises. Loomasööda tootmiseks  Viljandis kasutame suurusjärgus 20 laevatäit aastas.“