Marko Valgma rõhutas, et tegu oli kompleksüritusega, millest üks osa oli põllumajandustehnika minimess „Tehnika Teeviit“ ja teine Eesti Künnimeistrivõistlus. „Minu vastutada oli „Tehnika Teeviit“ ja üldine korraldus. Jagasime kohe alguses ära, kes mida teeb. Hobukündjad ja traktori vigursõitjad said endale kohe kambavaimu sisse, traktori veotõmbega veidi asi venis, kuid läks käima kõige suurema tossu ja osalusega. Ekskavaatorijuhtide võistlus oli õigel ajal valmis, toimus isegi kolm võistlust, kahe planeeritu asemel. Maasturite testirada võeti kasutusele ka traktorifirmade poolt. Künnivõistlus vajas kõige enam koolipoolset abi. Seal olid abis Kehtna Kutsehariduskeskuse tehnikavaldkonna õpetajad ja õpilased ning ka külalisena Olustvere TMK esmakursuslane Averi Kolju, kes esimese künnivõistluse korraldamise kogemuse sai nädal enne meie võistlust Olustveres,“ rääkis Valgma ja lisas, et kuna korraldajatel oli visioon ja eelmise aasta kogemus olemas, siis oli tänavu kõik oluliselt lihtsam. „Samas korraldusmeeskond oli avatud kõikidele osavõtjatele, kes soovisid omi tooteid kuidagi eriliselt presenteerida. Korralduslikule poolele oleme saanud juba hulgaliselt positiivset tagasisidet. Samas olen valmis ka kriitikaks, sest tean oma apsakaid ja soovin järgmise aasta „Tehnika Teeviida“ korraldamisel neid arvesse võtta.
Külaliste arv kahekordistus. Eelmisel aastal osales võistlustel 2500 külastajat. „Sel aastal seadsin endale eesmärgiks ca 4000 külastajat. Laupäeva lõuna paiku sai selgeks, et see eesmärk on saavutatud. Olen tulemusega rahul. Siit on ainult edasi minna. Tuleb leida nüansse kuidas rahvast kaasata ja tekitada huvi võimalikult noorele põlvkonnale. See on meie elu edasiviiv jõud,“ lausus Valgma.
Popp pulling
Suur fotogalerii: traktor-pulling Oros
Väärt kogemus
Positiivne tagasiside võistlusest
Rasketehnika koht on Kehtnas
„Vanade kalade“ rahu loeb
Tavaatrade meistriklassis
Pöördatrade
Pöördatrade vabaklassi
Parim noorkündja
Järgmine aasta korraldab künnivõistlust Maaülikool. Neile soovitab Valgma, et kindlasti tuleb kohe hakata tegelema väliskohtunike leidmisega. „Olles peakohtuniku, Taavi Võsaga, korraldanud põhimõtteliselt kaks võistlust ja kuulanud selle ringkonna inimesi, siis tegemist on selles vallas palju. Maaülikool peab hakkama koheselt tegelema väliskohtunike värbamisega, sest ainult nii saame Eesti künnimeistrivõistlused välismaal arvestatavaks teha. Ega muud hetkel suuresti muuta pole vajagi ning ega saagi. Võistlus on oma näo välja kujundanud ja kõik toimib, vaid pisiasju tuleb lihvida aga need on igalpool erinevad,“ soovitas ta.