Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 1. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Nõupidamine toimus, et maahindamist puudutavate võimalike muudatuste kavandamisel oleks kuuldud ka maaelu edendavate organisatsioonide hääl. Tänane kohtumine möödus selles osas igati konstruktiivselt, et kaardistatud said nii murekohad kui ka koostööpunktid. Mis puudutab maa hindamise ja maksustamise võimalikke muudatusi, siis täna oleme veel embrüonaalses staadiumis. Teemaga edasiliikumiseks on vaja ministeeriumite koostöös jõuda selguseni, kuidas võiks maksustamine välja näha, kui maa korraline hindamine on läbi viidud,“ lausus keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnaminister tutvustas nõupidamisel ka plaanitavaid tegevusi ebanormaalselt pikaks veninud looduskaitsealuste maade riigile võõrandamise järjekorra lahendamiseks. Õiguskantsler Ülle Madise poolt tehtud ettepaneku osas viia looduskaitseseadus punktis, mis puudutab kitsenduste hüvitamist mõistliku aja jooksul, põhiseadusega kooskõlla algatab seadusemuudatuse Riigikogu keskkonnakomisjon. Keskkonnaministeerium aitab omalt poolt kaasa, et komisjon saaks ette valmistada ka seadusemuudatuse, millega vabastada need järjekorras olevad maaomanikud, kes kasutasid maa omandamisel maareformiga ette nähtud järelmaksu võimalust ja kelle kinnisasi on koormatud hüpoteegiga riigi kasuks, graafikujärgsetest maksetest. Koostöös Maaeluministeeriumiga on välja töötamisel muudatus, mille kohaselt oleks 2017. aasta kevadest võimalik maksta ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku olevates sihtkaitsevööndites toetust 110 eur/ha. Lisaks on koostamisel projekt taotlemaks lendorava kaitsega seotud maade riigile omandamiseks toetust Euroopa Liidu LIFE programmist ja üksikutel juhtudel on võimalik eramaade väljaarvamiseks kaitstavatelt aladelt kasutada ka seoses Rail Balticuga päevakorda tõusnud ümberkruntimist.„Kõige mõjusam lahendus on muidugi „sularaha“, mida on järgmisteks aastatakse maade omandamiseks riigieelarves ette nähtud kolm miljonit eurot. Järjekorra lahendamiseks mõistliku aja jooksul oleks aga vaja viis miljonit eurot,“ nentis Pomerants.„Toetame keskkonnaministri kõiki samme põhiseadusvastase olukorra  kõrvaldamisel. Kui riik ei leia piisavalt rahalisi vahendeid, siis tasuks kaaluda maadevahetuse taasvõimaldamist senisest oluliselt läbipaistvamal moel,“ sõnas Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna.Nõupidamisel osalesid Eesti Talupidajate Keskliidu juhatuse liige ja tegevjuht Kalle Liebert, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo ja juhatuse liige Ann Riisenberg, Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Liina Laineveer ning Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti esindajad.