Copa-Cogeca esimesed mõtted ühisest põllumajandus­poliitikast 2020+

Copa-Cogeca esimesed mõtted ühisest põllumajandusp
Copa-Cogeca peab plaane tulevikuks

Copa-Cogeca tutvustas Kreekas toimunud Euroopa Farmerite kongressil esmakordselt esialgset visiooni Euroopa ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta järgmiseks eelarveperioodiks peale 2020. aastat.

Copa president Martin Merrild kõneles, et viimase kahe aasta jooksul on põllumajandusturul valitsenud tasakaalutus ja farmerid on silmitsi jätkuvalt väheneva kasumi, madalate hindade ning kõrge tootmise maksumusega. Olukorda halvendas veelgi Venemaa impordikeeld, mis vähendas oluliselt EL sealiha, piimatoodete ning puu- ja köögivilja eksporti. Mitte keegi ei arvanud, et kriis jääb nii kauaks kestma. Euroopa Liit on praeguseks ekspordimahud paljuski taastanud, kuid turuolukord on endiselt habras.

EL piimandus- ja sealihaturg näitavad paranemise märke tänu suuremale nõudlusele Hiinast. Piimatootjad siiski ei näe veel reaalset hinnatõusu, kuid peame säilitama lootust, et see juhtub lähema 6 kuu jooksul. Samas aga on EL teraviljaturg raskes olukorras ning tootjad kannatavad puuduliku rahavoo tõttu.

Euroopa Komisjon on koostamas teatist ÜPP kohta peale 2020. aastat, mis ilmub järgmisel suvel. Seetõttu on väga tähtis luua oma seisukoht ning olla kaasatud poliitika koostamise protsessis, et tagada põllumajandussektori parem võimekus kriisidega toimetulekuks tulevikus.

Peamiste punktidena rõhutas Martin Merrild, et vajame ühist põllumajanduspoliitikat, mis toimiks hästi, nii et põllumehed saaksid oma tööd teha. „EL peab olema senisest ambitsioonikam bürokraatia vähendamisel. Volinik Hogani lihtsustamise plaan on kena, kuid see pole piisav. Mõned seni tehtud muudatusettepanekud teevad olukorra farmeri jaoks hoopis raskemaks ja osutavad karuteene keskkonnasäästlikkusele. Sellised reeglid tuleb muuta kohe järgmisel aastal, kuid veelgi enam ühises põllumajanduspoliitikas pärast 2020. aastat. Vajame lihtsaid, toimivaid ning kergesti arusaadavaid reegleid. Vajalik on välja töötada farmi tasandil kasutatavad vahendid, mis aitaksid põllumehi paremini maandada riske järjest enam volatiilsetel turgudel: näiteks riskimeetmed, kindlustus, futuuride turg, tõhusamad turukorraldusmeetmed. Tootmine peab olema paremas vastavuses tarbija nõudmistega. Ühine põllumajanduspoliitika peab seda kõike peegeldama,“ ütles Martin Merrild, kelle sõnul peavad ka tarbijad olema teadlikud EL kõrgetest tootmisstandarditest ja paljust muust kasulikust, mida põllumajandussektor pakub maapiirkondade majandusele.

Ühisel põllumajanduspoliitikal on selles võtmeroll. Kommunikatsiooni tuleb parandada, rõhutas Merrild. „Põllumeheks olemine ei tähenda siiski ainult turul osalemist. Selle jaoks on vaja ka kõrge elustandardi olemasolu maapiirkondades, juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, meditsiiniteenustele ja töökohtadele meie pereliikmete jaoks. Nagu kõigi teiste tegevusvaldkondade inimesed, vajame ka meie heal tasemel taristut ning lairiba-internetiühendust, et saaksime arendada oma äritegevust ning nautida nutipõllumajanduse ja digitehnoloogiate hüvesid. Nutipõllumajandus ja täppisviljelus aitavad toota rohkem vähesemate vahenditega ning hoida kokku sisendite kuludelt. Praegu kasutab täppisviljelust vaid 25% põllumeestest ning seda arvu tuleb tõsta. EL tugi, koolitus ning asjakohane lairiba-taristu on vajalikud, et arendada välja digitaalse põllumajanduse potentsiaal. Vaja on ka uuringutegevust, et luua farmeritele sobivad (tehnoloogilised) vahendid. Parem juurdepääs turgudele ning olemasolevate loodusressursside tõhusam kasutamine aitab meil toime tulla ühe järgmise dekaadi suurima väljakutsega, milleks on järjest kasvava inimkonna suurenev toiduvajadus,“ ütles ta. „Oluline on ka, et samal ajal aitab see võidelda kliimamuutusega, mis ähvardab toidu tootmist.“

Kuidas aga on võimalik ühist põllumajanduspoliitikat muuta, et põllumehed oleksid enam kliimatõhusad ja toodaksid rohkem?

Ei ole mingit mõtet vähendada tootmist EL-s, et see siis kusagil mujal uuesti üles ehitada. Koos kõikide EL institutsioonidega peame panema Pariisi kliimakokkuleppe enda jaoks tööle. Selle saavutamiseks aga vajame stabiilset põllumajanduspoliitikat koos korraliku eelarvega ka peale 2020. aastat, et põllumehed ja ühistud saaksid planeerida elujõulist tulevikku.

Cogeca president Thomas Magnusson rõhutas põllumajandusühistute kasu nende liikmetele. „Paljudel juhtudel pakub ühistu liikmetele stabiilsust ning aitab parema hinna saamist toodete eest ning edukamat turustamist. Eelmise ÜPP reformi ajal tõhustati ühistute toetamist, laiendades toetust peaaegu kõigile sektoritele eesmärgiga edendada, julgustada ja tugevdada põllumeeste ühistegevust. Sama suund peab jätkuma ka ÜPP-s peale 2020. aastat. Järjest enam turule orienteeritud põllumajandussektoris muutub ühistute roll aina tähtsamaks. Edukas ühistu peab olema innovatiivne ning töötama välja tooted, mida tarbija soovib, et olla võimeline tooma oma liikmetele kasumit. Peame arvestama ka ühistute väga erinevat olukorda EL-s. Saksamaal, Hollandis, Taanis ja Rootsis on ühistud vä- ga suured, kuid enamus EL 22 000 ühistutest on väikesed või keskmise suurusega. Tulevikus peavad EL poliitikad arvestama ja võimaldama kasvada. Vaja on töötada ka ühistute edendamise nimel uutes liikmesriikides, näidates ühistute tõhusust ja julgustades farmereid nendega liituma. Kuid isegi nendes tarneahelates, kus ühistud on suhteliselt tugevad, on vajalikud ekstra meetmed EL tasemel. Seetõttu on Cogeca olnud aktiivne tarneahela küsimustega tegelemisel ning tervitame Slovakkia eesistumise initsiatiivi põllumeeste positsiooni tugevdamiseks. Samuti on teretulnud Europarlamendi tugev toetus sellele problemaatikale. Vaja on EL ülest seadusandlust, mis võimaldaks EL siseturul paremini toimida. Soovime järgmisel aastal näha selleteemalisi samme Euroopa Komisjoni poolt,“ kõneles Magnusson.

„Iirimaal Corkis vastuvõetud maaelu arengu deklaratsioon on hea näide, mis rõhutab põllumeeste, metsaomanike ja nende ühistute võtmerolli praeguste ja tuleviku väljakutsetega toimetulekul tagades maapiirkondade majandusliku kasvu, toidujulgeoleku ning võitluse kliimamuutusega. EL poliitikad peavad jätkama nende toetamist sihipärase innovatsioonitegevuse ja investeeringute kaudu, et tugevdada konkurentsivõimet ja kestlikkust. On oluline, et põllumajandussektorit ei nähtaks ainult innovatsiooni- ja uuringutegevuse lõpptarbijana. Tootjad peavad olema kaasatud kogu protsessi, nii et nad saaksid kasutada uusimaid tehnoloogiaid ning säästlikult toota rohkem vähesemate vahenditega. Ei ole kahtlust, et ühistutest on siinjuures suur abi,“ rõhutas Magnusson. „Lõpetuseks peame survestama EL põllumajandussektorile kasulike vabakaubanduslepingute sõlmimist ning kasutama promotsioonimeetmeid, et arendada uusi turge meie kvaliteetsetele toodetele. Käimasolevad EL-Jaapani läbirääkimised tuleb viia lõpule esimesel võimalusel. Pakume lähikuudel oma ideed tuleviku ÜPP kohta välja, et põllumajandussektor oleks tulevikus elujõuline mitte ainult põllumeeste seisukohalt, vaid ka tarbijate, keskkonna ning majanduse jaoks üldiselt.“

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised