Eesti Aiandusliidu III Visioonikonverents

Eesti Aiandusliidu III Visioonikonverents
Visioonikonverentsil rääkis kantsler Lemetti aiandussektorist numbrites.

Aiandusliit korraldas 27. oktoobril Tallinnas visioonikonverentsi „Üheskoos maailma tipptegijaks!“ Tänavu olid omi kogemusi jagamas Taani aiandusettevõtjad.

Aiandusliidu juhatuse esimees, Grüne Fee Eesti ASi juht Raivo Külasepp rõhutas, et tänaseks on aiandussektoris ellu jäänud vaid kõige tugevamad. „Konkurentsis püsimiseks on tarvis teha investeeringuid ja leida tööturult tööd teha tahtvaid inimesi. Tööjõunappuse põhjused peituvad eelkõige puudulikus regionaalpoliitikas, mis suretab elu maapiirkondades välja. Tööjõunappus on tõsiseks probleemiks, mis vajab lahendamist, sestap on liit aktiivselt kaasa löönud võõrtööjõu küsimuste lahendamisel,“ ütles Külasepp ja lisas, et kui küsida, mis on sektoris positiivset, siis eelkõige see, et riik on märganud aiandusettevõtjat ja on hakanud aiandusele suuremat tähelepanu pöörama. „Erinevate abimeetmete abil saame tuua tarbijateni rohkem kodumaist värsket puu- ja juurvilja ning palju on abi olnud ka näiteks hoiustamistingimuste ehk siis ladude rajamise toetusest.“

Aiandus ja numbrid. Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti võttis oma ettekandes kokku kogu sektori laiemalt. Nii saadi teada, et 2015/2016 aastal on hinnanguliselt köögivilja isevarustatuse tase kasvanud 71%ni. Värskete puuviljade ja marjade isevarustuse tase on aga kõigest 8%. Puu- ja köögivilju imporditi 2015. aastal 155 miljoni euro eest. Eesti päritolu puu- ja köögiviljade eksport oli vaid 24 miljoni euro väärtuses. „Kelle köögivilja me siis sööme? Kõige enam impordime me Hollandist tomateid, Lätist kapsast ja Poolast külmutatud köögivilja. Huvitav on see, et statistika näitab, et näiteks Läti toob meile sisse banaane,“ ütles Lemetti.

Kantsler uuris meie lillepoodide varustatust kodumaiste lilledega. Ülemiste keskuse lillepoest leidis ta näiteks vaid kahte sorti lõikelilli, mis olid Eestis kasvatatud. „Valik on ju poodides suur aga jah, kodumaist lille on raske leida, just lõikelille. Samas on sel aastal dekoratiivtaimede ekspordiväärtus kasvanud, sihtriigid olid Läti, Taani ja Rootsi,“ ütles Lemetti.

Köögivilja saak, tarbimine, import ja eksport
Köögivilja saak, tarbimine, import ja eksport

Lemetti tõi positiivsena välja lisaks mahetoodangu osakaalu kasvu ja selle, et sektor kasutab aktiivselt erinevaid toetusmeetmeid.

Millist nõu jagasid meie aiandusettevõtjatele Taani kolleegid, saad lugeda Äripäeva Põllumajanduse erilehest, mis ilmub 23.11.2016.

 

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised