Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 21. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Üleminekutoetuste maksmise taastamine ja ka kriisiabi maksmine maksimaalses võimalikus mahus on olnud Eesti põllumajandusorganisatsioonide ettepanekud. Tänaseks põllumajandussektoris tekkinud olukorras on mõlemad sammud vältimatud, et leevendada kriisi mõjusid ja taastada põllumajandustootjate kindlustunne tuleviku suhtes,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Keskerakonnast (KE), Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) koosnev uus võimuliit avalikustas koalitsioonikõnelustel kokku lepitud majandus- ja maksupoliitika programmi eelarvelised muudatused.Järgmise aasta eelarvest eraldab uus valitsusliit 19,9 miljonit eurot täiendavateks põllumajandustoetusteks, mis on EL poolt maksimaalselt lubatud üleminekutoetuste maht.2017. aastal suurendatakse põllumajanduse kriisiabi 0,5 miljoni euro võrra ehk Eesti lisab Euroopa Liidu erakorralisele kohanemistoetusele riigieelarvest kokku maksimaalselt lubatud 8,08 miljonit eurot (sama palju tuleb ka EL eelarvest ehk kokku on kohanemistoetuse kogueelarve 16 160 000 eurot).2017-2020 aastatel eraldatakse seakasvatajatele igal aastal täiendavalt 2 miljonit eurot tõuaretustoetusi.Üleminekutoetuste maksmist maksimaalselt lubatud mahus jätkatakse ka 2018. aastal, mil riigieelarvest eraldatakse põllumajandustoetusteks täiendavalt 18,4 miljonit ja 2019. aastal, mil toetusteks eraldatakse 16,9 miljonit eurot.Valitsusliidu lubadused maaelu valdkonnas:

Tõstame põllumajandusvaldkonna rahastust üleminekutoetuse maksimaalse määra ulatuses.Suurendame 2017. aastal kriisiabile suunatavaid vahendeid.Tõstame seoses kriisiga tõuaretustoetusi seakasvatajatele.Seisame Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistel ühtse ja üleeuroopalise ÜPP ja ühisturu säilimise ja tugevnemise eest, kus kõikidel riikidel oleks tagatud võrdsed konkurentsitingimused. Hoidume põhjendamatult EL-nõuetest karmimate nõuete kehtestamisest.Loome põllumajandustootjatele paremad võimalused võimekuse kasvuks toiduainete tarneahelas.Koostame Eesti biomajanduse arengukava.Kehtestame seadusega viljaka põllumajandusmaa kaitse.

Valitsusliidu lubadused keskkonna-, metsandus- ja bioenergia valdkonnas:

Keskkonnapoliitiliste otsuste (keskkonnakaitse, metsandus, jahindus, kalandus, jäätmed, õhusaaste, loodusvarade kasutamine, taaskasutus) kujundamisel lähtume teaduspõhisest lähenemisest ning kestlikust ja heaperemehelikust kasutamisest.Metsanduse raiemahud ei tohi olla suuremad kui Eesti metsa juurdekasv.Tagame eramaade looduskaitseliste piirangute võrdse kompenseerimise maaelu arengukava raames ka väljaspool Natura alasid ning soovime kiirendada looduskaitseliste maade väljaostmist maaomanikelt.Kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti.Võtame vastu Eesti energiamajanduse arengukava, mille kohaselt suureneb 2030. aastaks taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises vähemalt 50%-ni ja tarbitavast soojusenergiast 80% toodetakse biokütusest.

Valik valitsusliidu lubadusi majanduspoliitika valdkonnas:

Vähendame ettevõtte tulumaksu (14% senise 20% asemel) juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt.Viime ellu nullbürokraatia programmi.Loome bürokraatiavaba ettevõtlusvormi väikeettevõtjatele – ettevõtluskonto teenuste ja kauba müügiks füüsilistele isikutele või kauba müügiks juriidilistele isikutele kuni 25 000 € ulatuses aastas.Lihtsustame füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ja aruandlust.Võimaldame töötajate terviseedendamise soodustamiseks ettevõtetel kuni 100 euro ulatuses kvartalis katta töötajate tervise parandamisega seotud kulusid.Laiendame praktikavõimalusi ettevõtetes ning suurendame tööandjate osalust õppekavade sisu ja tulemuste kujundamisel.Ehitame välja lairiba jaotusvõrgu riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga koostöös ning teostame suuremahulisi taristu investeeringuid.Jätame ära majutusasutuste käibemaksu tõusu 2017. aastal ning diislikütuse aktsiisi tõusu 2018. aastal. Tõstame maagaasi aktsiisi.Alkoholi ja suhkru liigtarbimise vähendamiseks tõstame õlle, kääritatud jookide ja veini aktsiisi ning maksustame kõrge suhkrusisaldusega joogid.Seame eesmärgiks vähendada alkoholitarbimist ja sellest tulenevaid tervisekahjusid. Kehtestame seadusega täiendavad alkoholi reklaami- ja müügipiirangud.