Katrin Noorkõiv - riigiametnikust lihatöösturiks

Katrin Noorkõiv - riigiametnikust lihatöösturiks
Katrin Noorkõiv - riigiametnikust lihatöösturiks

Katrin Noorkõiv jagab oma töise elu kolme etappi - töö riigisektoris, lihaveisekasvatus Sentafarmis ja MTÜ Liivimaa Lihaveis loomine ning nüüdsest ka Luha Lihatööstus OÜ eestvedamine.

Meie lugejad teavad, et Katrin Noorkõiv ehitas üles Eestis PRIA. "Esimene töine eluetapp oli mul seotud täielikult riigiga ja uute riigisüsteemide ülesehitamisega. Sattusin 1997. aastal põllumajandusministeeriumi kaudu tööle Phare üksusesse ja minu tegevusvaldkonnaks olid seal finantsid ja toetused. Phare programm oli toona üks kolmest, ISPA ja SAPARDi kõrval, Euroopa Liiduga ühinemiseelsest abiprogrammist, mis aitas kandidaatriikidel ette valmistuda liiduga ühinemiseks. Aeg oli väga huvitav ja mul tekkis kogu selle põllumajandus- ja toidusektori reguleerimise vastu tohutu huvi, mis pole siiani kuhugi kadunud. Töötasin sel etapil ka rahvusliku eksperdina Euroopa Komisjonis, just siis kui seal valmistati ette SAPARDI projekti, ja OECDs. Sealt naastes tegi toonane põllumajandusminister Ivari Padar mulle ettepaneku hakata ülesehitama PRIAt Tartus. Töötasin seal kuni aastani 2007," rääkis Noorkõiv. Lisaks sellele käis ta paralleelselt 2005. aastast Horvaatias kolleege nõustamas. "2007. aastast alates sain kutse tulla kaheks aastaks, kuni 2009. aastani, paikselt Horvaatiasse, et aidata nende riigil PRIA-laadset asutust üles ehitada."

Tänulik õpitud oskuste üle. Noorkõiv on tänulik kogu selle aja eest, mis ta riigiametnikuna töötas. "See töö andis mulle erinevate seaduste ja määruste lugemisoskuse ja oma õiguste teadmise. Seda kogemust saan ma kasutada ka praegu, lihatööstuse juhtimisel. Ma tunnistan omi vigu, kui ma olen midagi valesti teinud, aga ma ei saa nõustuda mõne ametniku põhjendamata otsusega või näiteks lihtsa mugava üldistamisega," ütles Noorkõiv, kelle arust peaks olema seadused-määrused ikka mõeldud ettevõtja abistamiseks, mitte töö keerulisemaks ajamiseks ja ka ametnik peab oskama neid lugeda.

Teiseks sai ta sellelt töölt, lisaks suurele kogemustebaasile, tohutu suure tutvusringkonna.

Vanavanemate talu Võrumaal sai taastatud. PRIA lõpuaastatel hakkas Katrin Noorkõiv, koos isaga, Mõnistes Võrumaal taastama vanaema Senta talukompleksi - nii sündis Sentafarm. "Mõtlesime, et talu võiks suuta end ise ära majandada aga tuli leida selline tegevus, mis ei eeldaks pidevat kohalolekut. Nii tundus lihaveisekasvatus just meile sobivat, sest algselt oli meil 27 hektarit karjamaad talu juures, mis seisis niisama. Siis tulidki meie esimesed, rohumaale sobivad, aberdeen anguse tõugu veised," lausus Noorkõiv ja lisas, et talus töötab nüüd igapäevaselt veel peale tema isa, üks inimene. Tema ise aitab nii loomade ostu, müügi kui jooksvate töödega.

Järgmiseks probleemiks oli loogiliselt oma toodetu müük. "Toona ostis kokku lihaveiseid vaid Rakvere Lihatööstus, kes oli huvitatud kokku ostmast eelkõige suuri loomi. Meie tõug on aga pigem rohumaal kasvanuna väikest kasvu loom ja jääb väiksemasse kaaluklassi, kui sa just teda eraldi ei nuuma, mida meie ei teinud. Nii said meie veised alati kõige odavama klassi kokkuostuhinna ehk piimapraaklehma hinna," meenutas Noorkõiv. "Airi Külvetiga tutvudes ühel Argentiina reisil, kus käisime lihaveisekasvatust õppimas, tekkis meil kahel mõte luua MTÜ Liivimaa Lihaveis ja hakata ise liha kokku ostma ja edasi müüma. Aastal 2010 kutsusime kokku anguse ja herefordi tõu kasvatajad, toona tuli nii 20 ettevõtja ümber, neist 14 olid siis MTÜ algatajad."

Noorkõivu sõnul oli tegu seltskonnaga, kes suutis näha ajas kaugemale ette, sest hakati müüma midagi, mida keegi toona osta ei tahtnud. "Meieni oli jõudnud sõnum restoranidest, et turul on veiseliha soov aga mahud olid tegelikult imeväikesed ja lisaks oleks võinud veis koosneda vaid sisefileest, sabast ja põsest - need olid looma ainukesed osad, mis turule huvi pakkusid," ütles ta.

Rõhk tarbija harimisel. Liivimaa Lihaveis on tegutsenud kuus aastat. Kaubamärk on tuttav tarbijale, sest on tehtud palju promo - tutvustatud läbi restoranikokkade ja toidublogijate lihaveiseliha tarbimist. "2011. aastal alustasime turuarendustoetuse abil info jagamist tarbijatele nii veebilehe www.liivimaalihaveis.ee, kui erinevate ürituste läbiviimisega. Turundamiseks Läti ja Rootsi turule kasutasime ka promotsioonimeedet. Saan öelda, et oleme panustanud läbi nende meetmete ja oma tegevuse 2018. aasta juuniks miljon eurot. See oli, ja on, ka ainuke võimalus, et seda liha müüa," tõi rõhutas Noorkõiv.

Tootjal ehk lihaveisekasvatajal endal pole aega ega raha tegelemaks turundamisega. "MTÜ ostab loomad, ostab tapateenuse, ostab lihatükeldusteenuse ja müüb edasi liha Nordic Beef OÜle, kus mina ja Airi Külvet tegeleme edasimüügiga," ütles Noorkõiv ja täiendas, et alguses teeniti vaid kahjumit, sest tegeleti esmalt tooraine hinna tõstmisega, sest oldi ju ise ka farmerid. Nüüd on rõhk parima hinnaga müügil. Minu küsimusele, et miks sektor nii vähe ekspordib, vastas Noorkõiv, et me ei suuda konkureerida mahuturul oleva lihaga hinna tõttu. "Meil tuleb leida oma nišš, et saada hinda - meie puhul on selleks niššiks siis rohumaaveis ja maheveis."

Turg on väike ja ebaselge. "Ma eeldan seda, et Rakvere Lihatööstus ja Saaremaa Lihatööstus ostavad hinnanguliselt 1000-1500 lihaveist aastas. Arke Lihatööstus, tänu Baltic Grassland Beef projektile ja Liivimaa Lihaveis MTÜ, ostavad kuni 1000 veist. Märjamaa ostab odavamat looma, sest tema tooraine hind on väga odav ja selle hulgas võib olla ka lihaveis. Mahud võivad mõnesaja loomaga erineda aastati," rääkis Noorkõiv ja ütles, et nende puhul on erisuseks see, et nad müüvad kogu looma ära lihastena. "Valmistooteid oleme väga vähe teinud. Julgen arvata, et oleme ühed suuremad HoReCa sektoris veiseliha tootevaliku osas."

Rentaabel või mitte? Lihaveisekasvatus ja piimaveisekasvatus on nagu öö ja päev. Lihaveise kasvatus on hästi ekstensiivne. "Näiteks sul on 100 ammlehma ja need poegivad iga aasta ühe järglase ehk sa saad arvestada aastas maksimaalselt saja loomaga mis läheks müügiks. Kui arvestada, et looma hind on keskmiselt 1000 eurot, siis on teada, et müüd aastas 100 000 euro eest. Võib müüa nii noorloomi aga üldjuhul karjatatakse veiseid üle suve, see ei nõua samas mingeid erilisi kulusid, eeldusel, et karjamaa on olemas. Lihaveisekasvatuse suurimad kulud on talvesööt," selgitas asja Noorkõiv. Noorkõivu sõnul on lihaveisekasvatuse juures vaja mõelda veidi teisiti, natuke laiemalt. "Kui sul on piisav kari ja majandad efektiivselt, siis on see tasuv äri. Aga see on ka sobilik kõrvaltegevus maal elavale inimesele, kel natuke maad ja põhitöö kõrvalt aega."

Klient ootab valmistoodangut. LUHA Lihatööstus on Katrin Noorkõivu jaoks kolmas töine eluetapp. "Tänasel hetkel me tegeleme sellega, et käivitame lihatööstust. Senine LUHA Lihatööstuse toodang asendatakse järk-järgult uute toodetega. Saame kasutada siin ära oma 8 aasta teadmised lihaveisekasvatusest ja selle turustamisest ning samuti on meil paralleelselt kogemused ulukite kokkuostul ja nende liha töötlemisel. Nüüd tuleb see kõik kokku panna ühtseks tervikuks ja sellega meie meeskond praegu aktiivselt ka tegeleb. Me keskendume valmistoodangu osas maheveisele, mahelambale, maheseale ja ulukile. Nii eristumegi turul. Esimesed koostööprojektid on sõlmitud juba Rootsi ja Läti turul," tutvustas LUHA Lihatööstuse tegemisi Noorkõiv.

Küsimusele, et miks just LUHA Lihatööstus sai ostetud, kui müügil oli samal ajal ka näiteks Vastse-Kuuste Lihatööstus, vastas Noorkõiv, et ostu puhul oli määravaks see, et saadi kaasa toimiva seadmebaasiga tööstus ja lepingud jaekaubandusega. "Tööstuse osas on tegu täiesti toimiva tööstusega, siin on olemas ka näiteks kebabi tegemise masinad ja naturaalsed lepapuuga köetavad suitsuahjud. Mida pole, on tapamaja, aga lihaveis on suur loom ja seda võib ka mujale sõidutada, enamasti ostame selle teenuse sisse Lätist Cesisest. Oleme ka Arke LT abi kasutanud aga nende teenus on kallis."

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Arkna mõis otsib JUUSTUMEISTRI ABILIST

Tammiste Personalibüroo OÜ

20. august 2017

Arkna mõis otsib TEGEVJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

20. august 2017

Uudised