Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Katrin Noorkõiv - riigiametnikust lihatöösturiks

Katrin Noorkõiv - riigiametnikust lihatöösturiks
Foto: Õhtuleht
Katrin Noorkõiv jagab oma töise elu kolme etappi - töö riigisektoris, lihaveisekasvatus Sentafarmis ja MTÜ Liivimaa Lihaveis loomine ning nüüdsest ka Luha Lihatööstus OÜ eestvedamine.

Meie lugejad teavad, et Katrin Noorkõiv ehitas üles Eestis PRIA. "Esimene töine eluetapp oli mul seotud täielikult riigiga ja uute riigisüsteemide ülesehitamisega. Sattusin 1997. aastal põllumajandusministeeriumi kaudu tööle Phare üksusesse ja minu tegevusvaldkonnaks olid seal finantsid ja toetused. Phare programm oli toona üks kolmest, ISPA ja SAPARDi kõrval, Euroopa Liiduga ühinemiseelsest abiprogrammist, mis aitas kandidaatriikidel ette valmistuda liiduga ühinemiseks. Aeg oli väga huvitav ja mul tekkis kogu selle põllumajandus- ja toidusektori reguleerimise vastu tohutu huvi, mis pole siiani kuhugi kadunud. Töötasin sel etapil ka rahvusliku eksperdina Euroopa Komisjonis, just siis kui seal valmistati ette SAPARDI projekti, ja OECDs. Sealt naastes tegi toonane põllumajandusminister Ivari Padar mulle ettepaneku hakata ülesehitama PRIAt Tartus. Töötasin seal kuni aastani 2007," rääkis Noorkõiv. Lisaks sellele käis ta paralleelselt 2005. aastast Horvaatias kolleege nõustamas. "2007. aastast alates sain kutse tulla kaheks aastaks, kuni 2009. aastani, paikselt Horvaatiasse, et aidata nende riigil PRIA-laadset asutust üles ehitada."

Tänulik õpitud oskuste üle.

Vanavanemate talu Võrumaal sai taastatud

Järgmiseks probleemiks oli loogiliselt oma toodetu müük

Euroopa Liidus tarbitakse 8 miljonit tonni veiseliha aastas, meie tänane võimekus Eestis on toota 5000 tonni rümbakaalus.

Lihaveise liha keskmine hind Euroopa Liidus on 3,5 eurot kilo.

 

Rõhk tarbija harimisel.

Turg on väike ja ebaselge.

MTÜ Liivimaa Lihaveis

MTÜ Liivimaa Lihaveis liikmed on: Tsura Talu OÜ, Sentafarm OÜ, Tauno Tähe FIE, Sadala Mahe OÜ, Lelle Põllumajanduse OÜ, Kirbla Mahe OÜ, Haabsaare Farmid OÜ, Ants Järvmägi FIE Väike Nakatu Talu, Airi Külvet FIE, Koivakonnu OÜ, Arne Tamm OÜ, FIE Margus Voitk, Leedla talu, Pariismar OÜ.

Kõik MTÜ Liivimaa Lihaveise liikmed on mahefarmerid, enamus tegelevad ka teistele lihaveisekasvatajatele tõupullide ja lehmikute kasvatamisega.

Nordic Beef OÜ

2016 lisandus müügikäibele Rootsi ja Läti eksport, mis tõstab müügitulu miljoni euroni.

LUHA Lihatööstus OÜ

Luha Lihatööstus OÜ tegeleb lihatoodete tootmise ja turustamisega. Peamisteks müügikettideks on kõik suuremad jaekaubandusettevõtted. Tööstuse eripäraks on ainulaadsete naturaalsete suitsuahjude kasutamine.

Perioodi 01.01.2015-31.12.2015. oli ettevõtte käive 1,07 miljonit eurot.

Luha Lihatööstus OÜ annab tööd 24 inimesele.

allikas: Ettevõtte majandusaasta aruanne

Rentaabel või mitte?

2015. a eksporditi elusloomana 8000 pulli ja lehmikut (teadmata, mis vanuses)

2015. a toodeti lihaks Eesti tapamajades 7700 pulli ja lehmikut (teadmata, mis vanuses)

2015. a sündis Eestis 24 350 lihaveist

2016. a alguseks on registrisse jäänud 19 700 isendit, seega elusloomadena viidi tõenäoliselt riigist välja 4700 noorlooma s.h. 800 mullikat, mis jäävad kõrvale lihaks väärindamisest (teadmata tõud ja mahetunnustus)

Klient ootab valmistoodangut

Katrin Noorkõivu häirib põllumajandussektori kriisi ülevõimendamine. "Jah, nii piima- kui seakasvatuses on keerulised ajad aga samas on sektoreid, kus on seis hea ja kriisi võimendamine teeb neile ettevõtjaile pigem kurja. Seda just finantsasutuste juures - meid pannakse lihtsalt ühte patta," ütles ta ja tõi näiteks, et lihaveise liha hind on tõusnud võrreldes 2010. aastaga praeguseks 30%. "Ehk meie sektori hea kasvataja saab oma toote eest läbi aegade parimat hinda. Meil läheb hästi!"

Teiseks on tema arvates üheks suurimaks probleemiks läbimõtlemata tootmine. "Põllumajanduse suurim probleem on see, et kõik tahavad toota, kohe hirmsasti, aga meid absoluutselt ei huvita, kuhu see toodang läheb ja kuidas see toodang maha saab müüdud. Meie põllumajandusettevõtjate äriplaanis on üldjuhul toota aga mitte mõelda müügile. Miks see nii on, on arusaamatu. Ka kurdetakse ebavõrdsuse üle. Ja mida siis tehakse - selle asemel, et toetada neid sektoreid, kes on ennast oma tegevusega õigustanud ja vajavad edasiminekuks abi, neilt me võtame ära võimaluse areneda ja aitame neid, kes niigi on näidanud oma ettevõtete juhtimisvigadega seda, et nad ei saa majanduses hakkama. Äkki on valitud vale ala?"

Kolmas probleem on ebaselge turusituatsioon. Selleks, et elementaarsel tasemel analüüsida lihaveisesektorit peaks riik hakkama koguma usaldusväärset statistikat sektori kohta - lihaveisesektori osakaal kogu veiseliha sektorist s.h. kogutoodang ja selle väärtus. Lisaks on oluline koguda kokku usaldusväärne ja võrreldav hinnainfo  - info tapamajadest: lehm, noorpull, mullikas, härg kuni 30 kuud, rasvas-ja lihakusklassid.

Katrin Noorkõivu valvsa pilgu all valmivad Luha Lihatööstuse maitsvad tooted.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960