Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 28. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majandusaasta aruandes märgitakse, et ettevõtte põhiklientideks on jaeketid, suurköögid ja HoReCa sektor. 2015. aasta müük toimus peamiselt Eestis ning netokäive moodustas 4 miljonit eurot (2014. aastal oli see 3,82 miljonit eurot).

Puhaskasum moodustas netokäibest 34% ehk 1,38 miljonit eurot. Netokäive kasvas möödunud aastal 2014. aastaga võrreldes 5%.

OÜ Laheotsa on 1992. aastal asutatud perefirma, mis tegeleb enda kasvatatud kartuli ja köögivilja pesemise, töötlemise ja pakendamisega Harjumaal Padise vallas.Ettevõtte müügitulu oli kokku 4 013 350 eurot, kasum 1 462 298 eurot.Aasta keskmine töötajate arv oli 64 inimest.allikas: Ettevõtte majandusaasta aruanne

Laheotsa, mis on üks suurematest avamaa köögiviljakasvatajatest, on Strastini sõnul professionaalselt ja efektiivselt juhitud. "Investeeritud on palju, näiteks ladustamisvõimalustesse, kuna ilm määrab meie sektoris palju," selgitab ta. Sel sügisel näiteks oli tootjate jaoks hoiustamine põhiküsimuseks. "Võidumees on see, kel õnnestub kõige paremini toodangut ületalve hoida."

Üks küsimus: 

Kuidas Eestis aiandusel läheb?: MTÜ Eesti Aiandusliit tegevjuht Raimond Strastin

Vastab

Meil on üle 70 liikme, kelle hulgas nii köögivilja-, marja- kui puuviljakasvatajaid, lisaks iluaiandus ning haridus- ja teadusasutused. Selle aasta kohta võib öelda, et nutikatel tootjatel oli vaatamata keerulisele ilmale tegu keskmise aastaga. Maasikakasvatajate näitel - need, kel investeeringud niisutussüsteemidesse tegemata, kannatasid kevadise põuaperioodi tõttu, teised mitte. Tootmisest rääkides mängibki suurt rolli ilm, nagu ettevõtjad ise ütlevad, on see ettevõtte suurim aktsionär ja osanik. Samas on ilm Eesti eri osades väga erinev - kui ühes Eesti otsas sajab ülemäära palju, siis mujal ei pruugi see nii olla.Probleemiks on, et inimesed on maalt kadunud - iga aastaga jääb tööjõudu vähemaks. Vana valitsus jõudis heaks kiita seaduse, mis puudutab välismaalaste kolmandatest riikidest palkamist, ilma et nende puhul oleks tegu ülikõrgete palgamääradega. Nii nagu meie inimesed käivad Norras ja Soomes tööl, peaks saama me ka ise inimesi mujalt sisse tuua - kui tööjõukulud langevad, on ettevõtetel rohkem võimalusi investeerida ja vabamalt hingata. Oleme selles osas juba mitu aastat selgitustööd teinud, sest mõistlikuma hinnaga tööjõud aitaks sektorit palju.ELi 2020. aastani kestval rahastamisperioodil on riik nõustunud, et aiandustootjad on samuti riigi julgeoleku seisukohast olulised - et suudaksime ennast vajaliku toiduga varustada. Varasemale liha- ja piimatööstuse toetamisele lisaks on riik hakanud toetama nüüdsest ka aiandust, mida on näha ka maaelu arengukavas. Selle tulemusi ei näe muidugi kohe, tehtud investeeringud näitavad tulemust alles mõne aasta pärast.Teiste riikide kogemus näitab, et suured tootjad lähevad veel suuremaks ja väikesed peavad hakkamasaamiseks leidma endale sobiva niši - reklaamides end müües näiteks kui kohalikku või mahetootjat. Kõige keerulisem on seetõttu keskmise suurusega ettevõtetel, kes peavad leidma võimaluse investeeringuteks, et olla võimeline müüma jaekettides või siis jääma samuti nišitootmise juurde. Oluline on ka tooraine võõrandamine - kasvatamine on lihtne võrreldes sellega, kuidas suuta oma toodet töödelda ja lisaväärtust müüa.