Eili Rajapuu: Esmakordselt arvestati üldvõitjate väljaselgitamisel ka saagi kvaliteediga

Eili Rajapuu: Esmakordselt arvestati üldvõitjate v
Eili Rajapuu: Esmakordselt arvestati üldvõitjate väljaselgitamisel ka saagi...

Baltic Agro taimekasvatuse konsultant Eili Rajapuu teeb kokkuvõtte tänavuse Viljelusvõistluse põllukultuuride kvaliteedist.

Viljelusvõistlusel on saagikuse ja tulukuse arvestuse kõrval  tänavu esimest korda võetud arvesse üldvõitjate väljaselgitamisel ka saagi kvaliteeti.
Arvestuse aluseks on Põllumajandusuuringute Keskuses tehtud saagi analüüsid. Kvaliteedi näitajaid arvestati nisu, rukki, odra ja rapsi võistlusgrupis. Herne arvestuses otsustati kvaliteeti mitte arvesse võtta, kuna proteiini näidud võistluspõldudel erinevad vaid pool protsenti. Oluline kvaliteedi kriteerium herne kokkuostul on tera värvus ja laigulisus, mida laboratoorselt ei määrata.

Talinisu nõuab tasakaalustatud toitainete bilanssi

Talinisude kõrged kvaliteedinäitajad on tagatud tasakaalustatud toiteainete bilansiga. Kasutatud lämmastik võistluspõldudel jääb vahemikku 100-235 kg/ha. Kõige madalam mineraalse lämmastiku norm oli põllul, mille eelviljaks oli hernes.    

Seosed tulevad välja kevadisel pealtväetamisel. Täheldatav on lämmastik + väävelväetiste koosmõju proteiini ja mahukaalu tõstjana. Näitena saab siin märkida Torma POÜ, Soone Farmi ja Rämsi Agro  väävlikasutust 60-75 kg/ha. Mahukaalud olid neil vastavalt 77,7-80 kg/hl.

Üle 15 protsendilise proteiinisisalduse saavutasid Koolimaa Talu ja Reinu Põld OÜ  mikroelementide + aminohapete lehekaudse täiendväetamise abil.

Koolimaa talu kasutab väetamisel Agriconi kaarte ja GPS süsteemi. Põhiväetisest oli seal väike kaaliumi vajadus ning toitainete bilansi tagas Argo Must  võrsumise-kõrsumise-loomise perioodil arvestades kasvufaasi nõudeid  NPK,S, Mg,Mn,Cu,Zn + aminohapped sisaldavaid leheväetisi viiel erineval töökäigul. 

Oluline väävel. Väävel on väga oluline element klorofülli sünteesiprotsessis. Väävli puudusel on proteiini süntees häiritud, mistõttu võib suureneda nitraatide kogunemine saagis. Seega on vajalik tagada  väävli olemasolu lipulehe loomise perioodil. Sel perioodil mõjub kõige efektiivsemalt lehekaudne väetamine, võimalusel kergesti omastatava väävliga, mis tagas tänavu kõrgemad proteiinid.

Väävli kasutusnormid võistluspõldudel jäid vahemikku 33-75 kg/ha. Ühe tonni saagi moodustumiseks vajavad teraviljad väävlit 6-8 kg/ha. Väävel on liikuv element, mistõttu seda soovitust peaks jälgima kogu vegetatsiooniperioodi lõikes. 

Kolm haigusetõrjet oleks ideaalne. Suurt tähelepanu oli saagi kvaliteedi saavutamiseks pööratud fungitsiidide kasutamisele - kolm kvaliteedi parimat olid teinud kolm haigustõrjet. Neist viimane loomulikult pähiku kaitse. Kasvuregulaatoreid oli kasutatud oskuslikult ja ajastatult kahe erineva tootega.

Kokkuvõttena saab märkida, et võrsumis- ja kõrsumisperioodil oskuslikult ajastatud täiendväetamine makro- ja mikroelementide tagas parimad  kvaliteedid ning need põllud olid esimeste hulgas ka saagikuse ja tulukuse arvestuses.

Raps andis hea tulemuse korraliku taimekaitsega

Rapsi kvaliteedi põhinäitaja on õlisisaldus. Õlisisaldust mõjutavad otseselt toiteelementidest kaalium, lämmastik, boor, väävel.

Fotosünteesi normaalseks toimimiseks vajab rapsi taim   lämmastikku, magneesiumi ja mangaani. Maksimaalne tarve on rosetifaasist kuni õitsemiseni.

Kaheksast rapsist oli kuuel põllul taliraps. Talvekindluse annab  taimele sügisel antud boor ja kaalium. Sügisel said lehe kaudu boori kõik võistluspõllud  100-300 g/ha. Vaatlused on näidanud, et kui on antud alla 200 g/ha boori,   ilmnevad  oktoobri lõpus tavahübriididel boori puuduse tunnused. Kääbussortidel puudustunnuseid ei ole ilmnenud.

Lämmastiku kogused olid vahemikus 153-235 kg/ha toimeaines. Väävli kogused olid tagasihoidlikud, mis võis saada takistavaks asjaoluks paremate tulemuste saamisel. Ühe tonni rapsi saagi kujunemiseks on vajalik väävli kogus keskmiselt 15 kg/ha.  Põlluraamatu väljavõtetest selgub, et kasutatud normid jäid 18-60 kg/ha.

Boori, kaaliumi, mangaani, magneesiumi  taset on hoitud  kontrolli all lehe kaudu täiendväetamisega. Neil, kes kevadel boori ja väävliga  tagasihoidlikult väetasid, on  madalama õlisisaldusega saak.

Siinjuures tõstaksin esile asjaolu, et kõrgeimad õlisisaldused tagab lisaks põhiväetisele lehe kaudu täiendväetamine boori ja väävliga, jaotatuna kolmele töökorrale rosetist kuni õitsemise alguseni. Aminohapete lisamine paagisegudesse on andnud toitainete omastamise efektiivsuse, mis võimaldab väetise kasutusnorme vähendada.

Kasvuregulaatorite ja fungitsiidide kasutamise ning kvaliteedi vahelisi otseseid sõltuvusi ei ole võimalik välja tuua, kuid  kõrgete kvaliteetsete saakide saamisel on oskuslik pestitsiidide kasutamine vältimatu. Toon esile läbimõeldud tehnoloogiliste skeemide kasutajatena FIE  Erkki Oidermaa,  Agriman OÜ, Molter Agro ja Väätsa Agro OÜ.

Rukki ja odra mahukaal oli madal

Talirukki ja odra klassis, millest üks talioder,  oli võistlejaid vähe (rukis 5, oder 4), mistõttu saagi kvaliteedi ja tehnoloogiliste skeemide vahel  seoseid luua on subjektiivne.

Odra mahukaal mahtus standardi piiresse 62,0 kg/hl  neljast võistlejast vaid ühel,  Nuudi talu Saaremaalt. Proteiin jäi  11,03-12,52% vahele. Kasutati  lämmastikunorme, mis jäid 106-149 kg/ha piiresse. Kõik võistlejad tegid täiendväetamisel lehe kaudu kaks või kolm ringi. Kasutatud on kuni kahte kasvuregulaatorit ja kaht fungitsiidi, kuna fusarioosi leviku ohud olid juulis kõrged.  Pealtväetamiseks on kasutatud  lämmastik+ väävelväetisi osaliselt. Madala mahukaalu põhjus  olid eelkõige ebasoodsad ilmastikutingimused vegetatsiooniperioodi alguses.

Talirukki kvaliteet on seotud sordivalikuga. Hübriidsordid on suure saagipotentsiaaliga , samuti kõrgete kvaliteediomadustega. Rukki mahukaal oli kõigil üle standardi, kuid langemisarv langes järsult sõltuvalt  koristusaja sademetest.  Toiduvilja kvaliteedile vastava   saagi koristasid  vaid Vitsjärve Põldur OÜ  ja Savikoti Agro OÜ.  Võistluspõldudel kasutati saagi kvaliteedi tõstmiseks lehe kaudu täiendväetamist, fungitsiide 1-2 ringi ja 1-2 kasvuregulaatorit.

Eili Rajapuu
Taimekasvatuse konsultant
Baltic Agro AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised