Peeter Viil: Viljelusvõistluse iga põld on kui mitmefaktoriline komplekskatse

Peeter Viil: Viljelusvõistluse iga põld on kui mit
Peeter Viil: Viljelusvõistluse iga põld on kui mitmefaktoriline komplekskatse

Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur Peeter Viil teeb kokkuvõtte tänavuse Viljelusvõistluse põldude agrotehnikast.

Viljelusvõistlus, mida Eestis on läbi viidud juba kaksteist aastat, on kujunenud oluliseks ürituseks taimekasvatuse edendamisel. Seda üritust võib kindlalt pidada taimekasvatuse kõrgemaks kooliks.

Viljelusvõistlustel osalejaid teatakse ja tuntakse. Nende juures käiakse teavet saamas. See on üritus, kus põllumees õpib põllumehelt. Viljelusvõistlus on aidanud kaasa ka uute toodete (väetised, taimekaitsevahendid jm.) masinate ja tehnoloogiate ning agrotehnikaalaste uurimistulemuste kiirele levitamisele. Teadlaste pikaajalised ja pidevad kontaktid põllumeestega on osutunud oluliseks ka uurimistemaatika määramisel.  

Tänavu registreeriti viljelusvõistlusele 43 põldu. Taimekasvatusaasta 2016 oli keeruline. Lõpptabelisse jõudis vaid 33 tulemust. Võistlejaid oli peaaegu kõikidest maakondadest. 

Viljelusvõistlustel osalenud maakonnad
Viljelusvõistlustel osalenud maakonnad

Võistluspõldude pind oli kokku 682 hektarit. Võrreldes 2015.a. viljelusvõistlusega, jäid  selle aasta kõikide kultuuride saagid (va. talirukis) oluliselt  väiksemaks. 

Põllukultuuride keskmised saagid viljelusvõistluse põldudel
Põllukultuuride keskmised saagid viljelusvõistluse põldudel

Kliima. Meie klimaatilistes oludes on saagi kujunemisel oluline osa ilmal. Taliviljade saagikus sõltub talvitumisoludest. 2015.a. sügis ei olnud soodne nende talvekindlusele. Oktoober, mis on oluline talvekindluse saavutamiseks, oli väheste sademetega. Hiljem küll sademeid tuli, kuid väheseks jäi soojust.
2016.a. jaanuari esimese dekaadi külm (vähene lumikate) said määravaks suuremale osale taliodrale, talirapsile ja ka talinisule. Talirukis oli aga vastupidavam. Kevad oli varajane. See andis lootust heale saagiaastale. Külvitööd edenesid jõudsalt. Paljudes kohtades jõuti kevadkülviga valmis juba aprillis. Soe ja väheste sademetega maikuu halvas aga hea saagilootuse. Juunikuu suured sademed soodustasid aga umbrohtude kasvu ja haiguste ning kahjurite levikut.

Muld. Muld on taimekasvatusliku tootmise vundament. Tema seisundist sõltub pealisehitus s.o. saagikus. Viljelusvõistluse põldude mulla aktiivkiht (huumuskiht) oli valdavalt 25…30 cm. Lõimis saviliiv või kerge kuni keskmine liivsavi. Pindmine mullakiht (0…15 cm) oli taimede kasvuks optimaalsele lähedase kobedusega (lasuvustihedus 1,10…1.25 Mg/m3 ). Sügavamal aga oluliselt tihenenud (lasuvustihedus 1,40…1,51 Mg/m3 ). Tihenenud mullakiht pärsib aga taimejuurte kasvu ja vee liikumist mullas.

Eelvili. Eelviljade osa saagi kujunemisele on samuti väga oluline. Kultuuride eelviljadest annab ülevaate järgnev tabel.

Viljelusvõistluse põldude eelviljad
Viljelusvõistluse põldude eelviljad

Talinisu peamiseks eelviljaks olid liblikõielised kaunviljad hernes ja uba. Varasematel aastatel aga taliraps ja talirüps. Talirukki eelviljadeks olid valdavalt teraviljad (75%). Talirapsil aga rohumaad. Herne eelviljaks oli teravili.

Mullaharimine. Mullaharimine viljelusvõistluse põldudel oli väga erinev. Tema intensiivsus sõltus suuresti viljeldavast kultuurist.

Mullaharimine viljelusvõistluse põldudel
Mullaharimine viljelusvõistluse põldudel

Suvirapsi ja hernest kasvatati valdavalt küntud põldudel. Taliotra ja talinisu aga pindmisel haritud põldudel. Aasta aastalt on suurenenud otsekülvi osa. Viljelusvõistluse põlde hariti pindmiselt 47%, künnipõhiselt 40% ja harimata ehk otsekülvil 13%. Mullaharimise intensiivsuse vähendamine aitab aga oluliselt säästa mullaharimisele kulutatavat mootorikütust ja tööaega. Pindmine mullaharimine ja otsekülv on vähem kahjulik mulla elustikule (vihmaussidele ja entomofaagidele) kui kündmine koos külvieelse mullaharimisega.

Külv. Külviks kasutati valdavalt põimkülvikuid, millega viidi mulda nii seemned kui ka põhiväetised. Talinisu külvati 350…500, talirukist 75…100, suviteravilja 400…500, hernest 75…100 ja rapsi 40…60 idanevat seemet ruutmeetrile.
Sellel aastal täheldasin paljudel teraviljapõldudel seemnete sügavale külvi.
Karmid talveolud mõjutasid tugevasti ka taimiku tihedust, eriti talinisu ja rapsipõldudel. Keskmiselt oli talinisu põldudel 487 produktiivvõrset ruutmeetril. See on 26,5% vähem kui 2015.a.
Talvekahjustusi talirukki põldudel oli vähe. Keskmiselt oli 580 produktiivvõrset ruutmeetril s.o. vaid paari protsendi võrra vähem kui 2015.a.
Talvekahjustused talirapsi põldudel väga tugevad. Paljudes kohtades hävis taimik täielikult. Tugevasti kahjustatud taimikuga jäeti aga alles, lootusega ehk taimik taastub. Kuid kasvuolud seda ei soodustanud ja hõrenenud taimikuga talirapsi põllud umbrohtusid.
Viljelusvõistluse hernepõllud olid väga erineva taimikuga. Oli põlde, kus kasvas 59…60 taime ruutmeetril. Ühel põllul ka 120 taime ruutmeetril. Võidupõllul kasvas keskmiselt 72 taime ruutmeetril. Kaunu oli taime kohta 7…8 ja igas kaunas keskmiselt kaheksa seemet. Saagiks kujunes 6,6 t/ha. Tihedama taimikuga põldudel oli kaunu sama palju, kuid kaunas seemneis vaid 4…5. Nendelt koguti aga saaki pea poole vähem.

Sordid. Viljelusvõistluse põldudel kasvatati ainult välismaiseid sorte. Sortide spekter oli lai. Talirukki saagikamateks sortideks olid „Brasetto“ ja „Palazzo“; talinisu „Skagen“ ja „KWS Emil“; taliraps „Cult“ ja „Sequoia“ ja suviraps „Proximo“ ning põldhernes „Astronaute“.

Väetamine. Viljelusvõistluse põldudele anti põhiväetised paiklikult mulda koos seemnete külviga. Sügisel said taliviljad ka lämmastikku 15…30 kg/ha. Taliraps ka väävlit ja boori, mis suurendab talvekindlust ja parandab lämmastiku omastamist. Pealtväetist antakse valdavalt jaotatult, kaks kuni kolm korda. Hästi talvitunud taliviljadele kompleksväetis (lämmastik + väävel) ja talvel räsitud taliviljadele kiiresti toimivat lämmastikku (ammooniumnitraati). Uudse võttena hakkab levima taliviljade väetamine leheväetistega nii sügisel kui ka kevadel. Noores kasvueas vajab taim lisaks makroelementidele kindlasti ka mikroelemente. Katsed on näidanud, et selleks sobivad laia toitainete spektriga leheväetised, mis sisaldab nii makro- kui ka mikroelemente.

Taimekaitse. Taimekaitsele on viljelusvõistluse põldudel järjest rohkem rõhku pandud. See on agrotehniline võte, millest oleneb saagikus suurel määral. Herbitsiidide ja ka fungitsiidide kasutamine viljelusvõistluse põldudel on aasta aastalt suurenenud ja täpsemaks läinud. Asjaliku töö on taimekaitse tõhustamisel ära teinud toote maaletoojad. Soovitused on asjatundlikud ja põllumehed on need ka kasutusele võtnud.
Taim vajab kaitset nii haiguste kui kahjurite vastu külvist koristamiseni. Herbitsiidide, fungitsiidide ja insektitsiidide kasutamine pärsib mõningal määral ka kaitstava taime kasvuolusid. Taimede stressi-, haigus- ja põuakindluse suurendamiseks soovitatakse lisada ka paagisegusse lisaväetisi (Ruter AA, Folicare Super, Final K, Tradebor jt.). Taliviljapõldudel alustatakse umbrohtude ja haiguste tõrjega juba sügisel. Efektiivseks on osutunud preparaadid, mis kaitsevad nii lehti kui juurestikku (Input 460 EC, Prosaro jt.). Talirapsi leheroseti kasvu reguleerimiseks on kasutusel kasvuregulaatorid Juventus, Timor jt. Nii tali- kui ka suviteraviljade pikkuskasvu mõjutamiseks kasutatakse kasvuregulaatoreid Moddus ja CCC. Lisaks tugevdavad need preparaadid ka taimede juuresüsteemi. Tugev juurekava soodustab aga taimedel toitainete omastamist ja veega varustamist.

Viljelusvõistluse iga põld on kui mitmefaktoriline komplekskatse, mis annab teavet erinevate muldade ja kultuuride saagivõimest. Täiustatud agrotehnika ja kaasaegsete masinate kasutamisel on võimalik ka Eesti mullastik-klimaatilistes oludes kasvatada senisest märksa suuremaid saake. Viljelusvõistlus on ka üheks efektiivsemaks ja kiiremaks agronoomiliste teadmiste levitamise mooduseks. Samas ka heaks koostöövormiks põllumeeste, masinate ja toodete maaletoojate ning teadlaste vahel, mis aitab kaasa teadus- ja arendusprojektide eesmärkide paremale püstitamisele ja ka nende tulemuslikkuse hindamisele.

Peeter Viil
Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

INTRAC Eesti otsib MÜÜGIJUHTI

Fontes PMP OÜ

12. juuli 2017

Uudised