Kuidas parandada noorkarja tervist?

Kuidas parandada noorkarja tervist?
Kuidas parandada noorkarja tervist?

Katri Pentjärv ja Hertta Pirkkalainen Eesti Maaülikooli suurloomakliinikust annavad praktilisi soovitusi, kuidas parandada noorkarja tervist.

Noorkarja kasvatamine on pikk periood ning sel ajal farmer otsest tulu nende loomade pealt ei saa, kirjutavad nad Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehel.

Siiski ei saa vähetähtsustada noorloomade tingimusi, et oleks tagatud võimalikult head eeldused loomade kasvuks ning terviseks. 75% farmis sündinud lehmikutest tuleb jätta oma karja täienduseks, et hoida karja suurus muutumatu.

Poegiva lehma või mullika kehakonditsiooni hinne võiks olla 3,0–3,5. Ülesöötmine tiinuse viimases kolmandikus põhjustab rasvaladestusi sünnitusteedesse ning loote liiga suurt kasvu, mistõttu on sellised loomad raske poegimise riskigrupis. Rasvunud loomadel on suurem risk tupe- ja/või emaka väljalangemise tekkeks.

Sünnituse väljutusjärk (loom lamab ja väitab, häbemepilust paistab välja lootekott ning selle sees vasika jäsemed) kestab lehmadel normaalselt 0,5–4 tundi, mullikatel 3–4 tundi. Abistama hakatakse siis, kui pärast lootekoti lõhkemist ei ole lehmadel ühe ja mullikatel kahe tunni jooksul loode sünnitusteedes edasi nihkunud. Loote väljatõmbamine liiga vara ja liiga tugeva jõuga võib kahjustada emakakaela, juhul kui emakakael ei ole täielikult avanenud. Lõhkirebitud emakakaelas tekib sidekude, mille tõttu ei sulgu emakakael enam täielikult, ning seetõttu võib olla raskusi uuesti tiinestumisel, mis omakorda tähendab looma prakeerimist karjast. Sidekoestunud emakakael ei avane järgmise poegimise ajal täielikult, mis toob kaasa uue raske poegimise.

Poegimise abistamisel on väga tähtsal kohal hügieen nii ema kui loote seisukohast. Poegimine peab toimuma puhtal asemel, eelistatud on põhust allapanu. Kui kahtlustatakse probleemi poegimisel, tuleb hügieeni tagamiseks looma häbe korralikult pesta sooja vee ning seebiga ning desinfitseerida mitteärritava desinfektandi lahusega (lahja joodilahus, kaaliumpermanganaadi lahus), samuti pesta ja desinfitseerida abistaja käed. Sünnitusabi andmist hõlbustab libestusgeeli kasutamine. Kui sünnitusabi on antud mustalt (emakasse on viidud palju baktereid) ning kaua, võib loomaarst keelduda keisrilõike tegemisest, sest prognoos lehma ning loote ellujäämisele halveneb drastiliselt. Puhtalt antud sünnitusabi vähendab lehmal poegimisjärgse emakapõletiku tekke riski, seeläbi vähenevad kulutused emakapõletike raviks. Emakapõletikku põdenud loom tiinestub halvemini.

Vasikas on sündides immuunpuudulik, see tähendab, et tal puudub kaitse kõikide farmis levinud haiguste suhtes. Vastsündinud vasika immuunsüsteem ei ole võimeline kohe vajalikku kaitset moodustama, kaitse saadakse esimesest joodetavast ternest. Seetõttu on vasikate tervise seisukohalt väga tähtis saada esimene jook võimalikult kiiresti ning piisavas koguses. Kuna vasikate esimeste elunädalate haigused on sageli seotud puuduliku kaitsega (otsene seoses terne jootmisega), siis on hästi toimiva terne jootmisega võimalik tunduvalt vähendada vasikate ravimisega kaasnevaid kulusid.

Praktilised soovitused vasika esimestel elunädalatel

  • Pärast sündi eemalda kohe vasikas ema juurest ning pane puhta allapanuga boksi, võimalusel lambi alla. Poegiv lehm on suures stressis ning seetõttu eritab suurenenud hulgal nakkusi. Kui jätta vasikas enne terne saamist ema juurde lakkumiseks, siis on suur tõenäosus, et vasikas nakatub farmis levivate haigustekitajatega.
  • Desinfitseeri naba. Nabaväät on ühenduses vasika maksa ning vereringega. Nabaväädi desinfitseerimine aitab ära hoida nabaväädi põletikke ning üldpõletikuga kulgevaid haigusi. Kõige parem vahend naba desinfitseerimiseks on joodilahus (5–7%), sest jood kuivatab tugevalt kudesid.
  • Jooda vasikale ternes esimese elutunni jooksul, sest soolestiku läbilaskvus kaitsevalkudele hakkab kiiresti langema. Kui vasikas ei ole võimeline ise imema, siis kasuta söögitorusondi. Vasikale vajalik joogi kogus sõltub kasutatava terne kvaliteedist. Kvaliteeti on võimalik määrata kolostromeetriga või refraktomeetriga. Kui kolostromeetri näit sõltub terne temperatuurist (õige näidu saamiseks vajalik jahutamine toatemperatuurini), siis refraktomeetri näit ei sõltu temperatuurist, mõõtmisviga on väiksem ja kvaliteedi määramine kiirem. Vasikas vajab esimesel elutunnil vähemalt 120 g kaitsekehi. Terne kvaliteedi määramisega on võimalik arvutada, milline kogus on vasikale vajalik (näiteks ternest tihedusega 1060 on vaja joota 2 liitrit, kuid kui terne tihedus on 1050, siis 2,4 liitrit). Kasuta ainult hea või väga hea kvaliteediga ternest. Laudas peaks olema tagavaraks kontrollitud kvaliteediga külmutatud ternest, mis tuleks vajadusel sulatada kuni 50?C vees (sulatamine mikrolaineahjus või kõrgemal temperatuuril hävitab soovitud valgud).
  • Vasikatele võiks esimese elunädala jooksul hakata pakkuma ka heina, mis parandab vasikate vatsa arengut. Kui vasikad söövad ainult starterit, siis muutub vatsakeskkond seal tekkivate hapete tõttu liiga happeliseks. Happeid aitab tasakaalustada ka kiu mäletsemisel tekkiv aluseline sülg. Väga suur riskitegur haiguste ülekandumisel on roojaga saastunud allapanu söömine.
  • Haiged loomad tuleb võimalikult varakult avastada (haiguspuhangu korral tuleks iga päev vasikaid kraadida) ning välistada haigete vasikate kontakti veel tervete loomadega. Mida kiiremini haigestunud loomad avastatakse ning ravitakse, seda väiksemad on kulutused noorkarjale.
  • Haigestunud vasikaid ei tohiks piimalt ära võtta, sest kogu vajaliku energia saavad vasikad vaid piimarasvast. Kõhulahtisuses vasika piimalt äravõtmine ei kiirenda kõhulahtisusest paranemist, küll aga tekib vasikatel väga tugev kaaluiibe langus.
  • Vasika piimajoogilt võõrutamine peab olema sujuv. Võõrutamiseks on õige aeg siis, kui loom kaalub vähemalt 70–80 kg ning on võimeline sööma vähemalt 1,5 kg startersööta päevas. Jootes liiga kaua ning liiga suuri koguseid piimajooki, vähendatakse koresööda söömust, pärssides sellega eesmagude väljaarenemist. Puudujäägid vasika eesmagude väljaarendamises avaldavad mõju tulevasele piimatoodangule.

 

Karja täiendus loomade juurdeostmise teel

Mujalt juurde ostetavad loomad on väga suur risk nakkushaiguste seisukohalt. Farmer ning farmi teenindav loomaarst peaksid olema tuttavad antud karja nakkushaiguste profiiliga. Karja täienduseks ostetud loomad peaksid olema kontrollitud erinevate nakkushaiguste suhtes ning kindlasti peaksid nad läbima enne karja tulekut karantiini. Nakkushaiguste uurimine karjas on tähtis nii oma loomade kui ka ostetavate kaitseks. Ei ole harvad olukorrad, kui 90% ostetud loomadest hukkub, kuna nakkus saadakse oma farmis olevatelt loomadelt. Uue haiguse juurde toomine karja on väga kulukas nii haigestunud loomade diagnoosimise ja ravi kui ka hukkunud loomade tõttu.

 

Allikas: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised