Taani aiandussektoril samad mured, mis meiegi ettevõtjatel

Taani aiandussektoril samad mured, mis meiegi ette
Taani aiandussektoril samad mured, mis meiegi ettevõtjatel

Aiandusliit korraldas 27. oktoobril Tallinnas visioonikonverentsi „Üheskoos maailma tipptegijaks!“ Tänavu olid omi kogemusi jagamas Taani aiandusettevõtjad.

Aiandus moodustab Taanis umbes 6% kogu põllumajandussektorist. Suurimad sektorid on seal, nagu meilgi, seakasvatus, piimandus ja teraviljakasvatus. Samas toob aiandus kogu põllumajandussektori müügikäibest kuni 25%.

Taanis toodetakse 550 miljoni euro eest aiandustooteid, eksporditakse 320 miljoni euro väärtuses. Riigi isevarustuse tase aianduskaupade osas on 30%. Isevarustuse tase on kõrgem porgandil, kapsal, salatil ja sibulal. Impordil on seega Taani aianduses väga suur osakaal. Enam imporditakse tomateid, kurki, lillkapsast ja broccolit ning õunu. Kuigi porgandil on suur kasvupind, siis on ka seda vaja suvisel ajal importida.

Suurim probleem on tööjõud. Torben Lippert Taani Aiandusliidust ütles, et Taanis töötab aiandussektoris ja sellega seotud ametitel pea 12 000 inimest. „Tööjõud on meie sektoris suurimaks probleemiks. Puudu on spetsialistidest ja lihtöölistest, töötajate keskmine vanus on kõrge. Meil on ka suur palgasurve naabermaadelt,“ ütles Lippert ja selgitas, et Taanis on oskustöölise tunnitasu 25 eurot. „See teeb tootmise kalliks ja meil on raske konkureerida Saksamaa odavama tööjõuga, kus oskustöölise palk on 10-15 eurot tunnis. Meil on ka tugevad ametiühingud, kes jälgivad võõrtööjõu kasutamist. Seda siis just suurte tootjate puhul.“

Positiivse poole pealt tõi Lippert välja selle, et nende koduturg on suurem, kui eestlastel. Väga oluline on tema sõnul ka see, et tegeletakse pidevalt tootlikkuse tõstmisega. „Taani aiandus on väga kõrge tootlikkusega. Kuigi porgandi hind on 20 aastat olnud sama, siis tootlikus on kasvanud kordades. Palju on kasutusele võetud erinevat innovaatilist tehnikat, et vähendada inimtööjõu osakaalu – erinevad kombainid/robotkorjajad marjaistandustes ja köögiviljale,“ rääkis Lippert.

Visioonikonverentsil oli võimalik meie ettevõtjatel osaleda kolmes töötoas – köögiviljakasvatuse, puuviljakasvatuse ja iluaianduse omas. Taani köögiviljakasvatusest rääkis Yara Denmark agronoom/konsulent Steen Aarup, kes on töötanud erinevates köögivilja kasvatamise ja töötlemisega seotud valdkondades rohkem kui 20 aastat.

Aarupi sõnul on nende köögiviljakasvatajate plussiks pehmem kliima, just see, et sügisel on ilm pikemalt soe ja saaki saab koristada seega pikemat aega. Nii saavad nad ka avamaal kasvatada näiteks pikka kurki, mis läheb konservitööstuste tooraineks. Ka mullastik on Taanis köögiviljakasvatuseks sobiv.

„Kõige suurem pind on köögiviljakasvatusel herne all, 2992 hektarit. Teine koht on porgandil, mida kasvatame tänavu 2235 hektaril. Kolmas suurima pinnaga kultuur on sibul, seda on tänavu 2235 hektarit,“ rääkis Aarup. „Lillkapsa kasvatus näitab vähenemist, samas broccoli aga jõudsat kasvu. Tavalise valge peakapsa osakaal väheneb ka, enam kasvatatakse teravatipulist, väiksema peaga, valget kapsast ning moes on ka punane peakapsas. Lisaks on meil pikad traditsioonid lehtkapsa kasvatamisel ja tarbimisel. Hiina kapsas aga hakkab moest ära minema. Stabiilsed on peet, porru, sibul.“

Lisaks on enam hakatud kasvatama erinevaid salatisorte, pastinaaki, maapirni, spinatit (just beebispinat salatisegudesse), valget ja rohelist sparglit. Samas on tarbijate hulgas ebapopulaarne näiteks rooskapsas, mis lihtsalt ei maitse tänapäeva lastele.  

Aarupi sõnul on oluline köögiviljakasvatuse juures see, et toidutööstused ostaks nende kasvatatut. Probleem on ka tehaste sulgemine, kuna tootmiskulud on läinud liiga kõrgeks. „Viimasel ajal on mitu toiduainetööstust, mis on köögivilju töödelnud, Taanis kinni pandud. Näiteks sulgeti üks aedoa külmutamistehas. See vähendas kohe ka kasvupindu senise 12000 hektari pealt 3000 hektarile. Maitsetaimede pind on ka vähenenud, kuigi nende tarbimine on popp, seda just mahemaitsetaimede osas. 2003. aastal kasvatati maitsetaimi meil 248 hektaril, tänavu aga vaid 97 hektaril. Siin on põhjuseks ühe külmkuivatustehase sugemine, mis kasutas väga suures osas kohalikku toorainet. Ka üks fritüüritud sibularõngaid tootev tehas kolis Taanist Hollandisse,“ selgitas Aarup.  

Taanlastel on samad mured, mis meiegi tootjatel jaekaubandusega suhtlemisel. Oma toodetut on raske saada kaubandusketti ja tuntakse tugevat hinnasurvet kaupmeeste poolt. Enamus kaupa müüakse supermarketites, vähem hüper- ja minimarketites. „Ka eelistab tarbija mugavust, pakend võiks olla selline, mida saab korduvalt avada, eelistatakse väikepakendeid. Klient ootab uusi tooteid, näites väga palju tarbitakse erinevaid salatisegusid,“ ütles Aarup.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised