Eesti metsanduse arengukava raiemahud ei ole kestlikud, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald.
"Kui seni tegelik raiemaht ei ole ületanud seda piiri, kus metsade tagavara hakkab vähenema, siis senised metsatööstuse prognoosid pigem ütlevad, et see hakkab sinna minema, et lähiaastatel soovitakse, et 12-13 miljonit tihumeetrit oleks raie," rääkis Rosenvald.
Kõiki puuliike pole mõistlik säilitada sellises mahus, nagu neid täna on, leidis Eesti erametsaliidu juhatuse liige Kadri-Aija Viik.
Tema sõnul on paljud kuusikud inimeste poolt 1960. aastatel istutatud ning need pole nii väärtuslikud, kui looduslikult kasvanud puit.
"Seda lihtsal põhjusel, et kuusk on kasvanud viljakal maal, tema juurdekasv on väga suur, maltspuidu osa on väga suur ja see puit ei ole nii kvaliteetne ja ta on ühtlasi ka väga tormiõrn, väga vastutundlik haigustele," selgitas Viik.
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul põhineb vaidlus raiemahtude ümber metoodikate erinevusel.
"Ühel puhul võetakse juurdekasvu arvestamise puhul arvesse kõiki Eesti metsasid, on nad siis kaitse all või mitte, ja teisel puhul ainult seda osa, kus raided toimuvad ehk majandusmetsi," sõnas minister.
Metsamajanduse arengukava on ellu viidud selle metoodika järgi, kus juurdekasvu arvestamisel võetakse arvesse kõiki Eesti metsi.
Keskkonnaorganisatsioonid heidavad ministeeriumile ette ka seda, et metsaseaduse uute muudatuste väljatöötamisel pole nende seisukohtadega arvestatud. Rosenvald nõustus, et senine kaasamine on olnud näiline.
"See, mis puudutab metsaseaduse muudatusi, need on ette valmistatud Eesti maaülikooli metsateadlaste poolt, ja nende ettepanekute hulgas on ka see, et teatud boniteediklassiga maadel kuusikute raievanust alandada. Ja see on olnud selles eelnõus algusest peale, pole kuidagi täna sinna tulnud," lausus minister Pomerants.
Allikas: ERR uudisteportaal.