Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Oluline on suurendada kõrgema lisandväärtusega toodete eksporti, sest mida kõrgema lisandväärtusega tooteid suudetakse eksportida, seda suuremat ja stabiilsemat tulu tooks see ettevõtjatele,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Suurema lisandväärtusega toodete ekspordi edendamiseks on kavas ministeeriumi juurde moodustada ekspordinõukogu, mis hakkab ka selle eesmärgi nimel tegutsema ja ettepanekuid esitama.“ selgub, et Eestis on toorme ekspordi osakaal suhteliselt suur. Näiteks moodustab toorpiim piima ja piimatoodete ekspordimahust ligikaudu 30-40 protsenti, liha ja lihatoodete ekspordimahust  moodustavad 40 protsenti elusloomad ning üle poole kala ekspordimahust külmutatud kilu ja räim. Toorme ekspordi põhjuseks on ekspordisuutliku töötleva tööstuse nappus. on jätku-uuring EKI 2015. aasta uuringule „Eesti toidusektori ekspordivõimekus: Venemaa impordikeelu mõju Eesti toidusektorile“. Analüüsi tulemusena selgitati välja Eesti toidusektori muutused pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist.

EKI direktori Marje Josingu sõnul on Eestile iseloomulik suhteliselt suur madala lisandväärtusega toodangu ekspordi osakaal. „Mida lühem on ekspordiahel ja mida vähem toorainet kohapeal töödeldakse, seda haavatavamad on tootjad maailmaturu hinnamuutustele,“ ütles Josing. „Müües toorainet või lihtsamaid tooteid jäämegi sõltuma maailmaturu suurtest hinnakõikumistest ja müügist saadav tulu jääb napiks. Seepärast tuleb rohkem panustada tootearendusse, pigem kasutada ära Eesti väiksusest tulenevat paindlikkust ja töötada välja nutikaid nišitooteid.“Uuringust

Analüüsi aluseks on Statistikaameti väliskaubandusstatistika 2013. aastast 2016. aasta esimese poolaastani. Lisaks kasutati rahvusvahelist statistikat Eurostat ja Comtrade andmebaasidest.Iga-aastane uuring