Aretustoetuseks makstakse 2017. aastal kokku 4 miljonit eurot

Aretustoetuseks makstakse 2017. aastal kokku 4 mil
Aretustoetuseks makstakse 2017. aastal kokku 4 miljonit eurot

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas põllumajandusloomade aretustoetuse määruse, millega said paika toetuse maksmise uued alused. Kokku on põllumajandusloomade aretusühistutele toetuseks ette nähtud 4 miljonit eurot, sellest sigade aretuseks hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot.

Alates 2017. aastast hakatakse aretustoetust maksma uute põhimõtete alusel, et tagada toetuste maksmise suurem läbipaistvus ja selgus nii riigi kui aretusühistute jaoks. Aretustoetustoetust makstakse aretusühistule põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks.

„Konkurentsivõimelise loomakasvatuse üks eeltingimusi on kvaliteetne tõumaterjal. Et  loomapidajad saaksid kasutada parimate tõuomadustega loomade paljundusmaterjali, maksab riik toetust aretusühistutele, et hüvitada nende poolt tõuaretuseks tehtud kulutusi,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.  „Olulisema muudatusena hakatakse tulevast aastast maksma aretustoetust kulupõhiselt. Seoses kriisiga seakasvatussektoris on valitsuskoalitsioon leppinud kokku senise aretustoetuseks eraldatud summa suurendamises. See tähendab, et kokku on aretustoetuseks ette nähtud 4 miljonit eurot, millest hinnanguliselt 2,3 miljonit on kavandatud sigade aretustoetuseks.“

Määrusega on kehtestatud igale taotlejale maksimaalne toetuse summa, mida aasta jooksul on võimalik taotleda. Maksimaalse summa arvutamise aluseks on loomaliigipõhised ühikumäärad.  Tegelik väljamakstav toetuse summa sõltub aretusühingu või jõudluskontrolli läbiviija poolt tehtud ning tõendatud kulutustest ja taotlejale arvestatud maksimaalsest toetuse määrast.

Aretustoetuse maksmise põhimõtete analüüsimiseks tellis Maaeluministeerium 2015. aastal Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudist aretustoetuse ühikumäärade analüüsi. Uuringust selgus, et võrreldes ühikumäära-põhise maksmise korraga on kulupõhine toetuse maksmise kord selgem ning võtab paremal viisil arvesse aretusühingute ja jõudluskontrolli läbiviijate tegelikke vajadusi.

Põllumajandusloomade aretuse eesmärk on leida paremate geenikombinatsioonidega loomi ja kasutada neid aretuses, et suurendada karja tootlikkust ja parandada karja vastupidavust.

Eestis on 16 Veterinaar- ja Toiduameti tegevusluba omavat aretusühingut, mis tegelevad hobuste, veiste, lammaste, lindude ja sigade aretustööga.  Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS tegeleb põllumajandusloomade jõudlusandmete kogumise ja analüüsimise ning geneetilise väärtuse hindamisega.  Aretustoetust saab 2017. aastal taotleda 14 aretusühingut.

Loe lisaks: maaeluministri määrus „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord”

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised