Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 27. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Mingi põllukultuuri tegeliku kasumi arvutamine on küllaltki keeruline ja see nõuab palju lähteandmeid. Kasum sõltub tootmissisendite, nagu seeme, väetised, taimekaitsekemikaalid, vedelkütus jm hindadest, saagi tootjahindadest vabal turul, masinate hindadest ja nende tunnitootlikkusest, kohalikest töötingimustest (saagi ja väetiste veokaugus, mulla raskusgrupp harimisel jne), ilmast talvel ja koristamise ajal,“ rääkis Koik.. „Agronoomi oskus valida oma põllule sobivaim sort, head väetised, teha kõiki töid, eriti just külvi ja taimekaitsetöid, optimaalsel ajal - ka see  mõjutab saagi suuruse kaudu toodangu omahinda ja kasumit. Et nende arvukate tegurite mõju seest paremini välja tuua agronoomi oskuste mõju, tuli teiste tegurite mõju elimineerida. Kuid kõiki tegureid, näiteks erineva ilma, mulla tüübi ja eelvilja mõju, on keeruline elimineerida. Seega põlluraamatute väljavõtete baasil arvutatud kasum tõenäoliselt mõnevõrra erineb selle põllutüki tegelikust kasumist, seetõttu nimetame seda siin arvutuste teel saadud võistluspõllu kasumiks ehk lühemalt: „arvestuslik kasum”. Võistluspõldude arvutused olid elektroonilisel lehel ja iga võistleja sai selle lehe. Tal oli võimalik sinna lisada oma põllu ja ettevõtte täpsemad andmed - näiteks konfidentsiaalsed kokkuleppelised hinnad, maamaks, PRIA hektaritoetused jne - siis selgub tootjale endale täpsem kasumi suurus. Seega siin arvutatud arvestuslik kasum on ainult võistlejate omavaheliseks võrdlemiseks,“ selgitas hindamisaluseid Koik. Probleemseks on kujunenud rohke leheväetiste ja kasvustimulaatorite kasutamine võistluspõldudel. „Mõnel põllul pritsiti taimi 5 -7 korda, andes pestitsiidide kõrval ka 2 - 4 leheväetist ja 1 - 3 kasvuregulaatorit, et tõsta saagikust. Kuid iga pritsimine suurendab ka kulusid,“ sõnas Koik.. „Ainult 2015. aastal oli nisu kvaliteet hea, varem ja eriti just tänavu oli nisu kvaliteet võistluspõldudel madal. Madala langemisarvu ja osal põldudel ka madala proteiinisisalduse tõttu tänavu ainult 2 põllu nisu vastas toiduvilja 4. kategooria nõuetele, ülejäänud 8 põllu nisu kõlbab vaid söödaviljaks. Madal kvaliteet tähendab ka madalat tootjahinda ja väiksemat kasumit,“ ütles Koik.

Ära ei tasu unustada ka agronoomi oskusi

Tänavu mõjutas kultuuride saagikust ja arvestuslikku kasumit ka talvine külm ja koristusaegsed vihmahood. Osal põldudel talivili hävines, vihma tõttu paljudel põldudel teravilja saagikus ja kvaliteet langes ja suurenesid kuivatuskulud. Aasta jooksul muutusid tootmissisendite hinnad.Võistluspõldudelt saadud andmete põhjal saab võrrelda ka erinevaid agrotehnikaid, esmajoones mullaharimisvõtete efektiivust ja erinevate kultuuride kasvatamise tasuvust. „Arvutustest on näha, et külvieelne pindharimine, võrreldes künnitehnoloogiaga, alandab tootmiskulusid. Künnitehnoloogia korral olid kulud (kündmine + libistamine + seemne vedu ja külvamine) 90 €/ha, pindharimisel (randaalimine + seemne vedu + külvamine) 52 €/ha,“ tõi näiteid Koik.Kas liiga palju väetisi?

Oluliseks küsimuseks on nisu kvaliteet

Arvestusliku kasumi alusel olid tänavu parimad rapsikasvatajad:Avo Samarüütel Männiku Piim OÜst ja Martin Salu Agriman OÜst.

Anneli Tihu

Tuuli Vaarak

Tanel Tõrvand

Kaido Kirst

Erik Paalman

Mihkel Vainula

Kultuuride arvestusliku kasumi omavaheline võrdlus näitab, et kõige suurema kasumi annab taliraps. Koigi sõnul olid efektiivsemad hübriidrapsi sordid. „Suvirapsi saagikus ja arvestuslik kasum on talirapsi omast igal aastal olnud madalam.

Kõrge saagikusega on võistluspõldudel rukis, talinisu ja suvioder, kuid nende suhteliselt madalamate tootjahindade tõttu ei suuda need kasumi osas rapsiga võistelda. Euroopa turul on suur nõudmine rapsiseemne järel ja see hoiab turuhinna kõrge. Nisu ja rukki sagedane ületootmine on nende börsihinna ja tootjahinna madalaks surunud,“ lausus ta. „Võistelnud agronoomid soovisid saada nisult ja rukkilt kõrget saaki ja seetõttu kasutasid suuri mineraalväetiste koguseid (enamikul põldudel 600 - 1000 kg/ha) ja kulud väetistele olid suured. Viljade saagikus ja kvaliteet jäid aga tänavu loodetust madalamaks ja seetõttu osal võistluspõldudel saadi arvestuslikku kahjumit.“