Hans Kruusamägi: Kalakasvatus on riskiäri

Hans Kruusamägi: Kalakasvatus on riskiäri
Hans Kruusamägi: Kalakasvatus on riskiäri

Simuna Ivax OÜ juht Hans Kruusamägi on tuntud laiemalt kui Rukkikuningas, olles üks Eesti suurimaid rukkikasvatajaid aga lisaks sellele on Simuna Ivax tegelenud 1998. aastast ka kalakasvatusega.

„Simuna Ivax on asutatud 1993. aastal. Osaühingu tegevusaladeks on teravilja- ja kalakasvatus. 2015. aastal oli meil kasutada 1984 hektarit maad. Jätkame maade ostmist, käesoleval ajal on ettevõttel bilansis 445,5 ha maad, ülejäänu rendime. 2015. hooajal kasvatasime rapsi, rukist, otra ja nisu. 1998. aastal alustasime forellikasvatust,“ tutvustas Kruusamägi ettevõtet. „Nüüd oleme kalakasvatuses niikaugele jõudnud, et meil on 4 kasvatust –  Käruveski, Äntu, Nõmmeveski ja Mõdriku kalakasvatused.“

Eestis toodeti 2015. aastal 795 tonni kala. Võrdluseks saab tuua Läti 680 tonniga ja Leedu, kus suurem osa on karpkalal, 3845 tonniga. Suurimad kalakasvatajad on Taani, 39 300 tonni möödunud aasta toodang ja Norra 1 332 497 tonniga.

Miks meil nii vähe toodetakse? Hans Kruusamägi sõnul on kalakasvatus üldse üks suur riskiäri – sul peab olema võimekus investeerida pikaajaliselt. „Simuna Ivaxi tootmisvõimekus on 700 tonni, toodame aga 200 tonni. Selleks, et kasvatada 200 tonni kala aastatoodanguna, on vaja omada üheaastase ja kaheaastase kala varu lisaks aastas müüdavale kalale. Sellele on aga suured kulud. 1-aasta kala rahaline kulu on laias laastus kokku 50 000 eurot, see sisaldab söödakulu, tööjõukulu ja muid kulusid. 2-aasta kala rahaline kulu kokku 150 000+50 000 eurot. Müüki mineva kala kulu enne realiseerimist tuleb seega 240 000+150 000+50 000 eurot. See on kulu, mis ujub n-ö vees ehk enne suuri müüke, eeldusel, et sul on tehtud juba toomiseks investeeringud, olemas kasvatus, seadmed,“ selgitas Kruusamägi.

Seega ujub kalabasseinides kolm aastat ca 690 000 euro eest kala. Kas lihtsalt kallis hobi? Või saab tulu? „Me elame Eestis ja kõike võib juhtuda – sõltume ilmast, võib juhtuda haigusi, võib juhtuda kõike … . Aga kindlustada ei saa, sest see on kallim kui kala enda kasvatamine. Kui minna tootmismahuga 700-800 tonni peale, peaks üldine rahaline vees ujuv vara olema 4 korda suurem. Kust see raha võetakse? Mina ei julgeks riskida laenu võtta kalakasvatuseks,“ ütles Kruusamägi.

Kruusamäe Äntu kalakasvatuses elab hüljes Poiss.
Kruusamäe Äntu kalakasvatuses elab hüljes Poiss.

Kalakasvatuses saab edukas olla vaid toimiva koostööga. Eestis loodi 2010. aastal kalakasvatajate ühistu Ecofarm, mis oli mõeldud suurema osa Eesti kalakasvatajate toodangu väärindamiseks. Esialgselt oli Ecofarmi liikmeid 8. „Asi ei läinud aga käima, sest liikmete vahel olid erimeelsused. Projekti maeti hulgaliselt Euroopa Liidu raha – kasu kalakasvatajatele laiemalt null, sest hetkel ühistus 2 liiget senise 8 asemel,“ ütles Kruusamägi, kes siiski usub ühistegevuse jõusse.

„Plaanis on unustada untsuläinud projekt Ecofarmiga ning luua uus ja tugev tootjaorganisatsioon koos usaldusväärsete kalakasvatajatega, mis hõlmaks vähemalt 50% Eesti kalakasvatuse toodangust. Meil on vaja tarkust, reaalseid toodangu- ja müügimahtusid, riigi tuge ja Euroopa kalandustoetuste abi.“

Küsimusele, miks Kruusamägi üksi ei võiks toimetada, vastas mees, et üksi on esmalt igav ja tegelikult pole ka investeeringuvõimekus see, mida vaja. „Simuna Ivaxi enda plaanideks on järgmisel aastal kohendada Käruveski ja Mõdriku kalakasvatusi, et tõsta Simuna Ivaxi kalakasvatuste tootmismahtu. Teised kasvatused on praeguseks uuenduskuuri läbi teinud. Uue ühistu plaaniks oleks alustada ka järk-järguliselt toodetu töötlemisega. Luua oma nišitoode.“

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised